Miks raiejäätmed metsa alla vedelema jäävad?

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline vaatepilt võtab isegi koera keeletuks, aga vähemalt pole nüüd metskitsedel oma tavapärases söögikohas peitmisruumi ja koertel kergem neid ehmatada.
Selline vaatepilt võtab isegi koera keeletuks, aga vähemalt pole nüüd metskitsedel oma tavapärases söögikohas peitmisruumi ja koertel kergem neid ehmatada. Foto: Riina Martinson

Lumest sulanud lageraielangil avalduv vaatepilt võib möödakäijal meele mõruks teha, aga tegelikult ei pruugi seal seaduse silmis midagi valesti olla.

Mullu registreeriti Keskkonnainspektsioonis 277 metsa raiega seotud kaebust, mille kontrollimisel tuvastati rikkumisi 39 korral.

„Keskkonnainspektsioonile teate esitanud inimesele võib küll tunduda, et lageraielank on kas liiga suur või seemne- või säilikpuid liiga vähe kasvama jäetud või on jäetud palju raiejäätmeid, kuid tavaliselt ei ole siiski tegemist metsaseaduse nõuete rikkumisega,” ütleb Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aavo Sempelson.

Keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist Rando Omler nendib, et kõik, mis pärast raiet metsa jääb, muutub kord mullaks, aga väga raske on tõmmata piiri, milline raielank on ilus ja milline mitte. Seadus annab selle tõlgendamiseks laiad piirid.

„Kõrvalseisja ei saa metsaomanikule ette öelda, kuidas tema peab raiuma,” tõdeb Omler. „Küll aga, kui tundub, et tegu on täiesti koristamata lageraielangiga või õigusnormide rikkumisega, tuleks teavitada sellest keskkonnainspektsiooni numbril 1313.”

Ei tasu ära

Läänemaa metsaühistu metsaspetsialist Allar Luik, kelle igapäevatöö ongi raie korraldamine ja raidmete müük, räägib, et raiejäätmete metsa alt teeserva toomine on olnud viimastel aastatel tõusuteel, sest nõudlus raidmete järele kasvab. Samas alati neid metsast välja ei tooda ja põhjuseid võib olla mitu.

Mõnikord kasutatakse raidmeid metsapinnase täitmisel. „Need aitavad vähendada masinate pinnasesse vajumist. Seejärel raidmed sinna pinnasesse jäävadki ja aastate jooksul lagunevad,” selgitab Luik.

Osas metsades, kus on väga õhuke mullakiht (paepealsed mullad), on raidmete metsast väljatoomine lausa metsaseadusega keelatud. Seal peavad raidmed lagunemise käigus mullakihi paksust suurendama.

Tihtilugu võib laoplats olla lihtsalt nii kaugel, et raidmeid ei tasu metsast välja tuua. „Raidmete energiaväärtus ja hind on nii odav, et näiteks metsaveotraktoril ei pruugi olla mõistlik raidmeid kaugemalt kui kilomeeter lattu transportida,” ütleb Luik.

Raidmete metsa alla jätmine võib inimsilmale inetu ja suure raiskamisena näida, kuid loodusele enamasti halb ei ole. „Kindlasti see materjal kõik huumuseks muundub ja mulla viljakust tõstab,” nimetab Luik ja lisab, et säärane olukord võib olla majanduslikult halb uue metsa rajamisel, sest raidmete hunnikute alale ei saa uusi taimi istutada.

Halb on, kui metsa jääb palju toorest ja jämedat okaspuumaterjali, sest seal hakkavad paljunema putukad, kes võivad kahjustada kõrvalolevaid metsi.

Mets kasvab läbi

Selle loo juures oleval pildil paistvad lehtpuuoksade kuhjad uue metsa kasvu tõenäoliselt ei takista. „Seal hakkab uus taim nagunii ise kasvama ja kasvab ka nendest hunnikutest läbi,” arvab Luik.

Samas sobiksid säärased raidmed hästi hakkimiseks ja soojuse tootmiseks. „On võimalik, et siis peab omanik nende kokkuveo ja hakkimise eest peale maksma, sest hakkpuidu müügist ei pruugi kogu raha tagasi saada,” selgitab Luik. „Nende okste hakkimise järel võib maanteeäärne laoplats päris koledaks jääda ja kui metsa alla võib neid niimoodi jätta, siis maantee äär tuleb hiljem vastavalt Maanteeameti kokkuleppele siiski väga ilusaks teha. Selle silumine ja oksapuru koristamine maantee äärest võib minna päris kalliks.”

Raidmetest saadud hakkpuitu kasutatakse paljudes kohalikes katlamajades soojusenergia ja mõnel pool lisaks elektri tootmiseks. „Tallinna soojusvajadusest annavad kodumaised taastuvad energiaallikad ehk raidmed praegu veel alla poole, samas mõnes väiksemas linnas tuleb sisuliselt kogu soojus raidmetest ja vaid väga külmadel päevadel kasutatakse lisavõimsuse saamiseks täiendavaid fossiilseid kütuseid. Osa raidmeid kasutatakse ka pelletitootmiseks,” teab Luik.

Metsaseadus ütleb, et kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, peab jäätmetest puhastama. Selleks võib raiejäätmed panna hunnikusse, laotada teedele nende tugevdamiseks, neid võib tükeldada ja laiali laotada ning kui on päästeametiga kooskõlastatud, ka põletada.

Tänavuse talve sooja ja vihmase alguse tõttu on paljudes metsaalustes sügavad roopad ja see pole kindlasti pelgalt iluküsimus. „Kui oks jääb metsa, siis see ei ole hull, aga sügavad roopad võivad rikkuda metsa niiskusrežiimi, mille tulemusena võib tekkida soostumine,” selgitab Omler.

Puud alles

Igale lageraielangile peavad kasvama jääma seemne- ja säilikpuud. Alates 2017. aastast peab säilikpuid jätma ka turberaiete korral.

Sempelson ütleb, et seemnepuid jäetakse lageraie korral 20–70 ühe hektari kohta. Samas ei pea neid siis kasvama jätma, kui metsas pole seemnepuudeks sobivaid puid või raielank piirneb seemnekandvuse eas puistuga.

Säilikpuid tuleb lageraie korral langile jätta vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit hektari kohta. Säilikpuud valitakse eri puuliikide suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

Seemnepuud võib pärast oma ülesande täitmist ära raiuda, säilikpuud jäävad aga metsa alatiseks.

Kas need puud ka tegelikult metsa kasvama jäetakse, kontrollib Keskkonnainspektsioon metsajärelevalve käigus.

„Metsaraiete kontroll, mis ei ole ajendatud kaebustest, tehakse riskianalüüsil tugineva kontrollikava järgi. See ei kata kõiki raieid, kuid annab meile ülevaate raiete õiguspärasusest tervikuna,” selgitab Sempelson. „Lageraiete tegemisel on enamasti nõudeid täidetud. Tavaliselt tuvastatakse aastas 2–4 raiet, kus pole vajalikul hulgal säilikpuid jäetud.”

Keskkonnaametnikud näevad igapäevatöös, et tihtipeale tunnevad inimesed end häirituna mitte neile kuuluvas metsas tehtava raietöö pärast. Valdavalt tuntakse muret, kui on kahjustatud metsasihte ja -teid või on kahtlus kinnistute piiride ületamise osas. Sagenenud on teatamised kahtlusest raie seaduslikkuse osas ja soovist kontrollida metsateatiste olemasolu.

Metsateatise olemasolu saab igaüks kontrollida avalikust metsaregistrist aadressil https://register.metsad.ee/.

Kui kellelegi tundub, et kuskil on lageraie järel mets lagastatud või vähe säilikpuid alles jäetud, võib sellest teada anda valvetelefonile 1313 või e-postile valve@kki.ee või otse Keskkonnainspektsiooni maakondlikule büroole. „Kontrolli vajadus otsustatakse alati teate sisu alusel ja võimaliku rikkumise kahtlusel teateid kontrollitakse,” kinnitab Sempelson.

Raielankide puhastamine

Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele.

Lubatud on järgmised lankide raiejäätmetest puhastamise viisid:

hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine,

põletamine,

kokkuveoteede tugevdamine,

tükeldamine ja laialilaotamine,

äravedu langilt.

Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

Allikas: metsaseadus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles