Suuname noored oskustega tulevikku vaatama!

, Kutshariduse maine valdkonnajuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SA Innove

Kui tihti mõtleme oma eriliste oskuste peale? Suur hulk inimesi käib igapäevaselt tööl, on mõne ameti esindaja, kuid ei oska välja tuua enda erilisi oskusi. See tegevus, mida päevast päeva teeme, tundub sageli nii iseenesestmõistetav. Raske on seda kuidagi mingisuguse tervikoskuse alla liigitadagi. Samas, kui vaatame selle väikeseid osakesi, tuleb päris mitu erinevat tegevust esile, mille kohta julgeme öelda, kas oskan või eestlaslikult, natuke nagu oskan kah. Ehk peaksimegi neid väikeseid osakesi rohkem väärtustama, võib olla ka rohkem arendama, sest meie edukus ja ka ellujäämine siin ühiskonnas sõltub paljuski sellest, milles head oleme.

Kuidagi on nii olnud, et alati teab keegi kedagi, kes oma kätega on suutnud pere üleval pidada ja rasked ajad üle elada – need on need eriliste oskustega inimesed. Teame neid, kuid mitte alati ei mõtle, et tegelikult on meil kõigil võimalus samamoodi tegutseda. Tuleb jälgida ühiskonna vajadusi ning vaadata, kuidas mina siin aidata saan. SA Kutsekoda teeb pidevalt tööd selle nimel, et mõista juba täna, mida tulevik meilt ootab. Nende koostatud OSKA tööjõu-uuringute järgi vajame tulevikus üha rohkem heade erialaste, tehniliste ja üldoskustega inimesi – kasvab spetsialistide osatähtsus.

Peame rohkem tähelepanu pöörama noortele

Meil on kahjuks ühiskonnas arvestatav hulk noori, kes ei jätka pärast põhikooli (3% lõpetajatest) või gümnaasiumi (35% lõpetajatest) lõpetamist kohe samal aastal oma haridusteed. Tööturul ei ole nemad õppeprotsessiga veel seal maal, kus suudaksid oma oskustega konkurentsi pakkuda. Me ei tohi lasta neil noortel kaotsi minna. Sellepärast on äärmiselt oluline tegeleda nendega juba varases eas ning aidata neil teha karjäärivalikuid isiklikest huvidest ja võimetest lähtuvalt, arvestades ka tööturuperspektiive.

OSKA prognooside järgi peaks aastani 2025 tööturule sisenevatest noortest u 1/3 olema kutseharidusega ning pea pool kõrgharidusega. Võrreldes 2016. aastaga lisandub kutseharidust eeldavaid töökohti 4000 ning kõrgharidust eeldavaid 11 000 võrra. Kutseharidust eeldavatel töökohtadel töötab palju vanemaealisi, keda tuleb lähiaastatel asendada. Seega kasvab vajadus kutseharidusega töötajate järele veelgi. Tegelikult märkavad nutikamad juba mitmeid võimalusi, mis suunas noored vaadata võiksid. Ka need, kes esmalt maailma avastama soovivad minna, võiksid mõne oskuse juba endaga teele kaasa võtta.

Foto: SA Innove

Positiivsed tulemused kutsehariduses

Üllataval kombel näitab oma kutsumuse ja õige oskuse leidmine positiivseid külgi ka koolisüsteemis. Haridus- ja Teadusministeerium on uurinud nii praeguste kui ka endiste kutseõppurite rahulolu õppeprotsessiga ja peab tõdema, et mõlemal juhul on see väga kõrge. See tuleneb sellest, et õpitakse eriala, mis on endale huvitav ning ka õppetöö korraldus koos suurema praktilise tegevusega on õpilaste seas hinnatud. Ehk ongi just rahulolu enda valikutega võti noorte haridusse püsimajäämisel.

Aitame luua veelgi rohkem rahulolevaid noori, kellest on ka ühiskonnal kasu ning kutsume kõiki 3.-4. mail oskuste festivalile «Noor meister 2018». Üritus keskendub noortele ning nende oskustele ja hobidele, millest tulevikus võib saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Oodatud on kõik koolinoored koos õpetajatega, et täiendada oma teadmisi, panna käed külge erinevates töötubades ning vaadata ringi võimaluste maailmas, mida pakuvad juba omandatud oskused.

Copy
Tagasi üles