Helme kutsus IRL-i ja Vabaerakonna valijaid EKRE taha koonduma

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme kritiseeris pühapäeval erakonna kongressil teravalt kohtusüsteemi ning lubas justiitsreformi. Samuti hoiatas Helme islami äärmusluse eest ja lubas taastada piirivalve. Lõpetuseks kutsus Helme Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna valijaid EKRE taha koonduma.

Helme tänas erakonnakaaslasi, kes on viinud EKRE «Eesti poliitika kõrgliigase». «Ma tahan rõhutada: kindralid, kelle selja taga pole ustavat ja motiveeritud sõjaväge, jäävad ka parimate omaduste puhul lihtsalt kindraliteks. Teie olete meie kindralitele selleks sõjaväeks olnud ja tänu sellele oleme Eesti poliitikas kindlalt sisse võtnud auhinnalise kolmanda koha,» rääkis Helme.

Samas rõhutas ta, et eksib see, kes arvab, et nüüd on aeg loorberitele puhkama jääda. «Kuigi me võime rääkida arvestatavatest saavutustest – näiteks sellest, et kooseluseaduse rakendusakte pole tänu meie vastasseisule õnnestunud läbi suruda, pole meil paraku õnnestunud kooseluseadust ka tühistada. Veelgi enam. Me näeme, et võitlustanner on sellega seoses nihkunud justiitsaktivismi väljale, kus kohtud võimude lahususe põhimõtet jõhkralt jalgade alla tallates on kuulutanud  kooseluseaduse kehtivaks ning asunud seda rakendusaktide puudumisest hoolimata ellu viima,» rääkis Helme.

Tema sõnul ei saa EKRE sellega leppida. «Ja eksivad need, kes arvavad, et on rahva üle kavaldanud. Vastupidi, nad osundavad hoopis sellele, et põhiseaduslikkuse tagamiseks vajab Eesti justiitsreformi, mis täielikult välistaks stalinistliku telefoniõiguse, prokuratuuri poolse poliitiliste  tellimuste täitmise ja kohtunike ideoloogilise omavoli. Eestist peab uuesti saama õigusriik. Vähe sellest: Eestist peab saama ka õiglane riik,» ütles Helme.

Tema sõnul ei saa nii olla, et vasakliberaalset globalistlikku ideoloogiat ellu viiv justiitsmaffia teeb mis tahab ja rahvas peab sellega vaikides leppima. «Ei pea. Ja lepi. Ning meie oleme selle leppimatuse eestvõitlejad,» lisas Helme.

Helme: piirivalve kui omaette organisatsioon on vaja taastada ja Eesti piirid kindla kontrolli alla võtta

«Pole mingit kahtlust, et üksnes tänu meie jõulisele vastuseisule - meenutan, et kogusime immigratsiooni vastu ühtekokku 40 000 allkirja - on Eesti praeguseks jäänud sisuliselt puutumata Aafrika ja Lähis-Ida päritolu massiimmigratsioonist. Tõsi, meilgi on pagulasi, aga enamik meie tänavatel liikuvatest selgelt võõrpäritolu inimestest on siia saabunud juba kui Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, mitte kui pagulased. Seda põhjusel, et teatavasti eksisteerib Euroopa Liidus, nagu omal ajal Nõukogude Liiduski, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumine,» rääkis Helme.

«Olukorras, kus Eestil sisuliselt puudub piirikontroll, meie lähemad naaberriigid Soome ja Rootsi on immigrantidest aga üle ujutanud, pole ime, et mingi osa nendest leiab paarikümne eurose laevapileti abil tee ka meile. Teeme siit taas ühe järelduse: piirivalve kui omaette organisatsioon on vaja taastada ja Eesti piirid kindla kontrolli alla võtta. Vastasel korral ei julge mina küll mürki võtta, et varem või hiljem meilgi autod inimeste hulka sõitma ei hakka või mõni «Allahu akbar!» kisendav tüüp mõnel lapsevankriga jalutaval noorel emal kõri läbi ei lõika,» ütles Helme.

«Oma viimaste aastate saavutuste kontosse võime kindlasti kanda ka vasakliberaalse ideoloogia kui uusorjanduslikule käskude ja keeldude ühiskonnale tee sillutamise ideoloogialt selle võltsmaski maha kiskumist. Humanismi, inimõigusi ja niinimetatud euroopalikke väärtusi kattevarjuna kasutades püüab see ideoloogia tegelikult inimesi allutada ideoloogilisele diktatuurile, tallates selleks eelkõige jalge alla riikide suveräänsuse, rahvuste enesemääramise, rahvuskultuurid, kristliku moraali ja usuvabaduse laiemalt ning traditsioonilised ja aastatuhandeid ühiskondades jätkusuutlikkust ning tasakaalu taganud perekondlikud vahekorrad ja looduse – või kui soovite, siis Jumala - poolt määratud sooidentiteedid ja -rollid,» rääkis Helme.

«Vahend, mis selle tagama peab, on igasuguse teisitimõtlemise kuulutamine vihakuriteoks. Euroopas on juba riike – kaasa arvatud meie põhjanaaber Soome – kus minu tänast kõnetki võib käsitleda vihakuriteona ning mind selle eest kriminaalkorras karistada. Nii kaugele on siis tänaseks Euroopa Liidu viljastavates tingimustes jõutud arvamusvabaduse ja demokraatliku riigikorraldusega,» ütles Helme.

Loomulikult ei saa ükski terve mõistusega inimene Helme sõnul taolise olukorraga leppida. «Ei lepi ka meie. Sest erinevalt Euroopa viie vaesema riigi hulka langenud Eesti tavakodanikest saame me suurepäraselt aru, kuidas meie vabadusi meilt samm-sammult ära võtta tahetakse. Täna kooseluseadus, homme vihakõne, ülehomme sooneutraalsus, seejärel rahvusest rääkimise keelamine ja nii edasi, kuni olemegi Orwelli sigade vabariigis,» rääkis Helme.

«Tegelikult jõuame selle tõdemusega järgmise olulise teemani, milleks on tõejärgsus. Jah, me elame tõejärgses ühiskonnas, aga mitte selles tähenduses, mille on nimetatud asjaolule andnud ametlik, peavoolu meedias korrutatav käsitlus, vaid vastupidises tähenduses. On ju tõejärgseks nimetanud meie ajastu just need, kelledel on vaja oma tõeväänamist varjata. Et peita asjaolu, et sisuliselt kogu tänapäeva peavoolumeedia tegeleb üksnes ja ainult vasakliberaalse poliitilise propagandaga, on asutud üha jõulisemalt ründama selle vastu protesteerivat alternatiiv- ja sotsiaalmeediat. Viimane tegelevatki väidetavalt tõejärgsusega. See ei vasta tõele. Sisuliselt kasutab peavool vana trikki, kus varas karjub: võtke varas kinni! Just alternatiivmeedia on tänaseks kujunenud tegelikuks tõekuulutajaks ning oma propagandamonopolis siiani kindel olnud peavoolumeedia on tõsiselt hädas, sest just tõejärgseks sõimatava alternatiiv- ning sotsiaalmeedia teeneks võime lugeda, et Euroopas saavad üha enam tuult tiibadesse oma rahvaste ja rahvusriikide eest tegelikult seisvad poliitilised jõud,» ütles Helme.

«Siinkohal tahan juhtida tähelepanu sellele, et võitluses vasakliberaalse ajupesuga ei ole me lihtsalt pealtvaatajad. Oleme teinud tõsiseid pingutusi, et meil oleks ka oma sõnumikandjad. Kõik te olete muidugi meie ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna lugejad, aga me oleme edukalt suutnud sisutihedust tõsta ka oma Uute Uudiste portaalis ning loomulikult on üha menukamaks kujunenud meie Ring FM-is ja Tre Raadios edastatav jutusaade «Räägime Asjast»,» ütles Helme.

Helme: kõik need head inimesed, kes te toetate IRL-i või Vabaerakonda, andke oma toetus Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale

«Julgen väita, et paljuski on just meie oma meedia teeneks see, et meie konkurendid konservatiivsel tiival – IRL ja Vabaerakond – on toetuses järjest allapoole vajunud ega ületaks valimistel enam viie protsendi künnist. Rahvas lihtsalt mõistab: nendest pole asja. Eriti olukorras, kus maailm on liimist lahti ja nii meie rahvuse kui meie riigi püsimine taas ohus. Rahvas on näinud ja kogenud: IRL võib küll teha suuri sõnu ja võtta teatraalseid poose, aga kui võitluseks läheb, poevad nad põõsasse ja annavad alla. Vabaerakonnast pole aga tänaseks sisuliselt mõtet enam üldse rääkida,» rääkis Helme.

«Seepärast tahan siinkohal teha üleskutse: kõik need head inimesed, kes te kas harjumusest või mingil muul põhjusel ikka veel toetate IRL-i või Vabaerakonda, nähes neis konservatiivseid või rahvuslikke erakondi, langetage pragmaatiline ja Eesti seisukohast ainuõige otsus, andke oma toetus Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Tänaseks on ju selge, et rahvuskonservatiivsel tiival oleme meie ainus arvestatav jõud. Meid toetades aitate te meie erakonnal ületada kahekümne protsendilise toetuse taseme ja tõusta positsioonile, kus me muutume Eesti poliitikas kahe liberaalse erakonna – Reformierakonna ja Keskerakonna – suhtes tõeliseks, mitte kartellipoliitilist mängu etendatavaks alternatiiviks,» ütles Helme.

Tema sõnul saavad vailjad läbi EKRE teostada sellist ühiskonda, mis kõige enam vastab inimeste sügaval südames peituvatele rahvuslikele tunnetele, aadetele ja instinktidele.«Tahan rõhutada: kõigist teist, head Eesti inimesed – ja teist hoopis enam kui meist –, sõltub järgmistel valimistel, kas Eesti läheb tagasi reformierakondliku ja Eesti suveräänsust sisuliselt mitte millekski pidava peenhäälestuse juurde või jätkab keskerakondliku ja venemeelse populismiga. Majandusküsimusi ja inimeste soove ning unistusi alahindamata palun ma siinkohal siiski kõigil, nii puudust kannatavatel pensionäridel, palgavaesuses elavatel tööinimestel, senti saagivatel üksikvanematel kui ka tööjõunappuse üle kurtvatel ettevõtjatel mõista: täna, nagu kolmkümmend aastat tagasi, oleme jõudnud punkti, kus otsustatakse selle üle, kas Eesti jääb meie ühiseks rahvuskoduks, kas meie maksupoliitika annab võimaluse normaalset ettevõtlust jätkata, kas meie tervishoid jääb solidaarseks ja kõigile kättesaadavaks, kas meie koolid ja ülikoolid lähevad tasapisi üle inglise ja vene keelele või jääb meie haridus eestikeelseks, kas palgavaesusest väsinud eestlased pihustuvad maailma mööda laiali ja asenduvad siin ukrainlaste ja venelastega või suudame me ise hoida ja edasi ehitada oma rahvusriiki,» rääkis Helme.

«Tegelikult on lausa hämmastav, et niisugune keskne mõiste nagu riigi ja rahvuse suveräänsus on Eesti tänasest poliitilisest leksikast praktiliselt kadunud ja kui meie teema jutuks võtame, suhtutakse sellesse nagu mingisse 19. sajandi anakronismi. Ehk – kui osundada sotside juhti Jevgeni Ossinovskit – rahvusriiklus on ohtlik üheksateistkümnenda sajandi düstoopia. Me paraku ei jaga seda üleolevat ja rumalat seisukohta. Me oleme veendunud, et üksnes rahvusriiklus tagab eestlastele säilimise ja keelelise ning kultuurilise identiteedi,» ütles Helme.

«Siinkohal veel üks märgilise tähtsusega tähelepanek. Nädal tagasi toimus Reformierakonna suurkogu, kus värske esinaine Kaja Kallas rääkis küll patriotismist, aga mitte sõnagi rahvuslikkusest või rahvuslusest. Eestlastena oleme harjunud, et patriotism võrdub rahvuslus. Euroopa Liidus see nii siiski ei ole. Dekadentlikus vanas Euroopas tähendab patriotism mitte pühendumust oma rahvusriigile ja rahvuskultuurile, vaid niinimetatud euroopalikele väärtustele. Viimased näevad ette aga rahvusriikide tasalülitamist ja rahvuskultuuride nivelleerimist,» lisas Helme.

Tagasi üles