Kohalikke kütusefirmasid ühendava Eesti Õliühingu juhi Toomas Saksa sõnul on Eesti riik aktsiisidega vindi nii üle keeranud, et me oleme rahvusvahelise kütuseturu konkurentsist välja pudenenud.
Õliühing: Eesti on end kütuseturult välja mänginud
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
24. aprill 2018, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kütus on strateegiline ja oluline kaup. See on asi, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi ja tegevusi. Praegu on Eestis aktsiisid nii kõrged, et oleme siin turuosa kaotamas ja inimesed, ettevõtted tangivad Lätis,» rääkis ta Äripäeva kütusekonverentsil.
Saks võrdles diisli ja bensiini aktsiiside määra kolmes Balti riigis ja pidi tunnistama, et Eestis on aktsiisimaksud konkurentsitult kõrgeimal tasemel.
Ta vaatles ka kolme Balti riigi aktsiiside määrasid pikema perioodi vältel. Kui umbes kümme aastat olid meie aktsiisid Lätiga samal tasemel, siis paaril viimasel aastal on Eesti jõudsalt ette rebinud. «Samas Lätis on kütusetarbimine kogu aeg kasvanud, meil aga viimastel aastatel langenud,» rääkis ta.
See kajastub ka aktsiiside laekumises riigikassasse. «Ma hindan meeletult Eesti riigi optimismi, kuna ootused aktsiisituludele on väga kõrgel. Samas ma julgen kahelda, kas nii hästi läheb,» rääkis ta. Kui viimase prognoosi kohaselt ootab riik tänavu kütuseaktsiisi 546 miljonit eurot, siis Saks prognoosis, et lõplik laekumine jääb alla 500 miljoni euro.
«Lõplik tulemus on see, et oleme end kütuseturul välja mänginud. See on rahvusvaheline turg ja me ei saa seda vaadata ainult Eesti-keskselt,» hoiatas õliühingu juht.
Kütuse liitrihind kerkib 2 euroni?
Teda toetas ka Eesti ühe suurima tanklaketi Circle K juht Kai Realo, kes ütles, et oleme viimastel aastatel kaotanud märkimisväärse osa turust lõunanaabritele. Samas on kütusefirmad Lõuna-Eestisse investeerinud, sinna tanklad rajanud.
«See, mis Lõuna-Eestis praegu toimub, polnud kindlasti see, mida me lootsime, kui me neid tanklaid sinna tegime. Tarbijad nurisevad, osa lähevad Lätti ja ostavad sealt. Tallinna inimesed peavad leppima sellega, mis on,» rääkis Realo.
Viimaks tõi ta välja, et riik hakkas kütuseaktsiise kergitama siis, kui nafta maailmaturuhind oli pigem madal. «Kui aga naftabarreli hind peaks tõusma ja saavutama näiteks 120 dollari taseme, siis võime ette kujutada, kuidas kütusetabloodel algavad bensiini liitrihinnad näiteks 2 eurost,» andis Realo hoiatuse.
Äripäeva ja Eesti Õliühingu korraldatud 6. kütuseturu aastakonverents «Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?» keskendus Eesti aktsiisipoliitikale ning uuris, milliseid lahendusi pakub tulevik.