Kirjandusteadlase Märt Väljataga arvates peaksid venelastele olema tasuta kättesaadavad igasugused eesti keele õppimise võimalused, aga venekeelset õpet koolides ei tohiks kaotada.
Väljataga: vene koolide eestistamine tähendaks viletsamalt haritud venelasi
24. mai 2011, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle kaotamine ei pruugi meile anda parema eesti keelega venelasi, vaid hoopis viletsamalt haritud venelasi,» ütles Väljataga Postimees.ee´le.
«Eesti keele õpetamise vastu vene koolides pole mul vähimatki. Kardan aga, et vene koolide õpetuse üleviimine üleni eestikeelseks viiks venelaste haridustaseme alla, sest lisaks uutele ainetele tuleb ühtlasi ka hakata õppima uut sõnavara.»
Ta tõi võrdluse, et kui Aleksander III ajal muudeti algharidus Eestis venekeelseks, siis see oli eestlastele suur šokk ning kurdeti, et lastel läheb seetõttu näiteks arvutamisoskuse omandamiseks rohkem aega.
Samuti tasub Väljataga arvates uskuda vene koolide esindajaid, kes väidavad, et näiteks loodusteaduste eestikeelseks õpetamiseks ei ole piisavalt õpetajaid ette valmistatud. «Tõsi, neid ei ole vist piisavalt ka venekeelseks õpetamiseks,» nentis ta.
Haritud venelaste väljarändest on Väljataga sõnul räägitud juba ammu. «Üks põhjus, mis hoiab Eestis neid venelasi, kellel oleks võimalik tööd leida ka välismaal, on see, et Eestis on oma venelaste kogukond ja venekeelne kultuur. Kui kaovad vene keskkoolid kui ühed venekeelse kultuuri hoidjad, siis langeb ka Eesti venelaste kultuur,» usub teadlane.
Lõppude lõpuks on tema sõnul küsimus selles, millisena me Eesti ühiskonda umbes veerand sajandi pärast ette kujutame. «Ma ei usu, et venelased eestlaste hulka assimileeruksid, selleks ei olda kummalgi poolel valmis, aga ma ei tahaks ka, et eestlaste ja venelaste vahelised klassierinevused liiga suureks paisuksid, st et venelased muutuksid ainult odavaks tööjõuks,» rääkis Väljataga.