Kõik Gröönimaa parteid peale ühe on tänaste parlamendivalimiste eel lubanud 56 000 elanikuga saareriigile Taanist täielikku iseseisvust. Tõenäoliselt jääb see kehva majandusliku olukorra tõttu siiski helesiniseks unistuseks.
Gröönimaa parteid lubavad valimiste eel iseseisvust
Gröönimaal toimuvad täna parlamendivalimised ja kõik parteid peale ühe on lubanud valimiskampaanias saareriigile täielikku iseseisvust.
Samas ei olda sugugi üksmeelel, kui kiiresti iseseisvusega algust teha. Mõned soovivad iseolemist juba 2021. aastaks, mil täitub 300 aastat Taani-Norra vaimuliku Hans Egede retkest Gröönimaale.
Teised soovivad, et Gröönimaa majandus oleks enne Taaniga sidemete katkestamist tugevamas positsioonis.
Siinkohal tekivad aga esimesed probleemid, kuna 56 000 elanikuga saareriigi peamiseks sissetulekuallikaks on kalandus, teise koha moodustavad aga Taani poolt makstavad subsiidiumid, mis ulatuvad kolme miljardi taani kroonini aastas – ligi pool riigi eelarvest.
Samuti on probleemiks kehv infrastruktuur, nõrk sotsiaalhoolekanne ja kõrge koolihariduse katkestamise protsent.
Kuigi Gröönimaa kuulub Taani koosseisu, on saarel 2009. aastast ulatuslik autonoomia, mille kohaselt Taani vastutab vaid Gröönimaa julgeoleku- ja välispoliitika eest.
Tänastel valimistel osaleb kokku seitse parteid, kellest ainult üks ei poolda iseseisva Gröönimaa ideed. Kokku on Gröönimaa kohalikus parlamendis 31 kohta.
Arvamusküsitluste kohaselt jätkavad võimul praegused koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraatlik Siumut ja vasakpoolne inuiti erakond IA.