Võitlus Malis kisub järjest tulisemaks

  • Seekordse rahutuste laine lükkas käima Muammar Gaddafi kukutamine.
  • Sahelis kohtuvad islamism, etniline rahulolematus, inim-, relva- ja narkoäri.
  • Ka leidub tolles kandis Prantsuse majandusele vajalikke maavarasid.
  • Prantslaste kõrval tegutsevad Sahelis järjest aktiivsemalt ka ameeriklased.

Liivatormi kätte sattunud Prantsuse sõdurid Mali kõrbes.

FOTO: Reuters / Scanpix

Võitlus Malis, kus Eesti valmistub liituma kolmanda sõjalise missiooniga – Prantsusmaa juhitava lahingoperatsiooniga Barkhane –, on viimastel nädalatel läinud järjest teravamaks.

Praeguste sündmuste alguspunktiks loetakse 2011. aasta sügist, kui kukutati Liibüa diktaator Muammar Gaddafi. Sellele järgnes Liibüa armees teeninud tuareegide endiselt töökohalt kaasa võetud relvadega naasmine kodupiirkondadesse ja 2012. aasta tuareegide ülestõus Malis.

Koos tuareegide ülestõusuga läksid liikvele ka islamistid, kelle kontrolli alla langesid järjest mitmed Põhja-Mali asulad. 2015. aasta suveks õnnestus Mali valitsusel sõlmida rahulepe osa riigi põhjaosas tekkinud rühmitustega, osa aga võitlevad siiani. Valitsusvastane mäss on levinud riigi keskosani. Lisaks tegutsevad samad rühmitused naaberriikides ja rünnakuid on toime pandud nii Mali, Burkina Faso kui Nigeri muidu võitlusest puutumata pealinnades.

Tagasi üles