/nginx/o/2018/04/26/7809735t1h7ea6.jpg)
«See tulemus ei ole selline, mida ma arvasin tulevat,» ütles täna Tartu Ülikooli rektoriks valitud Toomas Asser valimiskoosolekut lõpetavas kõnes. Neurokirurgist rektoril tuleb uue olukorraga kiiresti kohaneda, sest tema viis aastat kestev ametiaeg algab juba mõne kuu pärast.
Erinevalt praktilise filosoofia professorist Margit Sutropist, kes kandideeris TÜ rektoriks juba kolmandat korda, oli see neurokirurgia professorile ja närvikliiniku juhatajale Toomas Asserile esimene kord. Otsust rektoriks kandideerida kaalus tegevarst pikalt – jah-sõna andmisel sai määravaks meditsiinivaldkonna kolleegide pöördumine ja veenmine.
Asseri kohta on öeldud, et rektoriameti jaoks on ta ehk liiga rahulik ja sõbralik. Mingil määral paistis see silma ka valimisdebattides, kus Sutrop silmanähtavalt domineeris ning tema jäi pigem viisakalt tagaplaanile. Asseri enese arvates on rahulik ja sõbralik meel aga keeruliste küsimuste lahendamisel pigem abiks.
Pärast kandideerimisotsuse kinnitamist ütles Asser, et tema arvates pole ülikoolis praegu kardinaalseid muudatusi tarvis ning pigem võiks ees seista rahulik aeg. Samas, nagu on öeldakse raamatus «Alice Imedemaal»: kui tahad paigal püsida, pead kõvasti jooksma. Ent kui tahad kuhugi jõuda, siis pead jooksma veel kaks korda kiiremini.
Loodetavasti on vastne rektor seda meelt, et Eesti teaduse ja kõrghariduse liider peab seisma näoga meie ühiskonna poole. Neid professoreid, kes võtavad ühiskondlikest debattidest osa, on praegu väga vähe, ning sellepärast peaks ülikool seda soodustama. Samuti tuleb taunida teadlaste suukorvistamist.
Värskel rektoril tuleks mõelda ka sellele, kuidas saavutada kõrgemat positsiooni ülikoolide pingereas, sest rahvusülikooli, mis on maailmas keskmike hulgas, ei ole meil vaja – mainekas QS World University Rankingsi kõrgkoolide pingereas on Tartu Ülikool praegu 314. kohal.
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor ja psühholoogia instituudi juhataja akadeemik Jüri Allik kirjutas veebruaris (PM 9.02), et kui Emajõe kaldal asuv kõrgkool tahab tõusta maailma saja parima ülikooli hulka, milleks on mõnedki eeldused olemas, tuleks muuta suunda. Lähiaastatel tuleks maksta lektoritele, dotsentidele ja professoritele näiteks vastavalt kahe-, kolme- ja neljakordset Eesti keskmist palka.
Oluline teema, mida Asser ka valimisperioodil puudutas, on ettevõtete ja tööandjate ootus kõrgharidusele. Meie rahvusülikool peaks suutma prognoosida tööturu vajadusi vähemalt kümme aastat ette. Praegu selline pikaajalisem plaan ja analüüs puudub.
Asser on jätnud endast mulje kui kandidaadist, kes kandideeris seepärast, et kolleegid uskusid temasse ja ta ei tahtnud neid alt vedada. Nüüd peab rektor näitama, et see usaldus on õigustatud. Kahju vaid, et tal tuleb selleks skalpell käest panna ja kirurgiametile joon alla tõmmata.