Kuigi võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega on vaktsineerimine Eesti täitsa heal tasemel, esineb vaktsineerimiskõhklust ja neist keeldumist kõikjal järjest enam.
Miks esineb üha rohkem vaktsineerimisvastasust? (5)
1. mai 2018, 19:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheks põhjuseks võib olla see, et noored lapsevanemad ei ole ise vaktsiinvälditavaid haigusi näinud,» lausus terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.
Peaspetsialist tõi välja vaktsineerimisest keeldumise sagedasemad põhjused:
- Kahtlused vaktsiinide efektiivsuses;
- Kahtlused vaktsiinide ohutuses. Arvatakse näiteks, et vaktsiinide kõrvaltoimed on eluohtlikud;
- Vale arusaamine vaktsiinide vastunäidustustest, «valed vastunäidustused»;
- Vaktsineerimisvastaste tegevus ja mõju;
- Ebapiisav info vaktsineerijalt;
- Nakkushaiguste ohu alahindamine. Näiteks peetakse grippi kergeks haiguseks või arvatakse, et B-viirushepatiiti nakatumise tõenäosus on olematu. Samuti mõeldakse, et difteeriat enam ei esine ning leetrid ja punetised on kerged haigused, millesse tasub haigestuda, et omandada eluaegne immuunsus;
- Vastuoluline info vaktsineerimise kohta sotsiaalmeedias ja meedias;
Ka ei peeta mõnikord kinni immuniseerimise tähtaegadest. Näiteks arvatakse, et kui laps on haigestunud, ei tasuks teda vaktsineerida, kuigi see tegelikult pole vaktsiini vastunäidustus. Samuti mõtlevad lapsevanemad mõnikord, et laps on vaktsineerimiseks liiga väike ja tema immuunsüsteem ei ole võimeline vaktsineerimisele adekvaatselt reageerima.
Õpilaste vaktsineerimiseks on aga vajalik vanemate kirjalik nõusolek. Selle küsimise võib laps ära unustada või pole tal võimalik vanemaga suhelda. Mõnikord ei viitsi ka lapsevanem süveneda või esineb kahe lapsevanema vahel eriarvamusi vaktsineerimise suhtes, selgitas Filippova.
«Vaktsineerimistest loobumised mõjutavad haiguste levimist kõige otsesemalt: ammu unustatud haigused võivad tagasi tulla,» toonitas peaspetsialist. Ta viitas viimasel ajal Eestis registreeritud kuuele leetrite juhtumile, mis on pannud paljusid inimesi vaktsineerimisse märksa tõsisemalt suhtuma.
Filippova märkis, et poliomüeliiti ehk lastehalvatustõbe ei esine Eestis alates 1962. aastast. «Kuid see haigus on meist ühe lennusõidu kaugusel, vaktsineerimata isikud on ohustatud,» lisas ta. WHO Euroopa Regioon (53 riiki) on alates 2002. aasta juulist poliomüeliidi vaba, kuid 2010. aastal oli selle haiguse puhang näiteks Tadžikistanis. Seal kinnitati 475 haigusjuhtu, neist 30 lõppes surmaga. Samal aastal haigestus poliomüeliiti ka 14 inimest Venemaal.
Viimased difteeria haigusjuhud esinesid Eestis 2001. aastal, kuid difteeria ei ole meist kaugel, näiteks Lätis ja Venemaal, lausus peaspetsialist.
Difteeria Lätis:
| Ajavahemik | Haigusjuhtude arv | Surmajuhtude arv |
| 1993 - 2001 | 1288 | 96 |
| 2002 – 2009 | 196 | 18 |
| 2010 - 2015 | 51 (neist 16 lastel) | 2 |