Video: küttide-korilaste puuiidol on kaks korda nii vana kui Egiptuse püramiidid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küttide-korilaste puuiidol
Küttide-korilaste puuiidol Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Venemaa Sverdlovski oblasti Jekaterinburgi lähedasest turbarabast leiti 24. jaanuaril 1894. aastal nelja meetri sügavuselt suur puuiidol, mis on pärit mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast.

Varem arvati, et see mustriga kuju on umbes 9500 aastat vana, kuid 2015. aastal Saksamaal tehtud uurimine andis vanuseks 11 600 aastat, teatab Daily Mail.

Küttide-korilaste puuiidol
Küttide-korilaste puuiidol Foto: wikipedia.org

Uurimine näitas, et algselt võis see küttide-korilaste puuiidol olla 5,3-meetrine, kuid aja jooksul oli see lagunenud 2,8-meetriseks.

Arheoloogide arvates on see maailma vanim antropomorfne kuju, mida kummardas kiviajal Sverdlovski oblasti aladel elanud hõim.

«See puuiidol on kaks korda nii vana kui Egiptuse püramiidid. Üllatav on, et puidust kuju säilis, sest tavaliselt puit hävineb üsna kiiresti,» teatasid kuju uurinud Sverdlovski oblasti muuseumi eksperdid.

Puuanalüüsi kohaselt on see kuju valmistatud lehisest ning selle pinna poleerimiseks ja sellele joonte tegemiseks on kasutatud erinevaid  teravakstahutud kivisid ja loomaluid.

Joonised küttide-korilaste puuiidolist
Joonised küttide-korilaste puuiidolist Foto: wikipedia.org

«Kuju valmistati lehisest, mis oli vähemalt 159 aastane. Iidolil on ümar pea, millel on silmad, nina ja suu, keha on lame ja neljakandiline. Kujul on mitmeid geomeetrilisi motiive, mis võivad olla seotud küttide-korilaste looduse kummardamise ja jumalatega,» selgitasid eksperdid.

Vene arheoloogi Mihhail Žilini uurimise kohaselt on kuju näo tegemisel kasutatud kopra alalõuast tehtud tööriistu, mis olid väga teravad.  

Küttide-korilaste puuiidol
Küttide-korilaste puuiidol Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Saksamaa Göttingeni ülikooli arheoloogi Thomas Terbergeri sõnul näitab see kuju, et mesoliitikumi hõimudel olid religioossed rituaalid ja jumalad, keda nad kummardasid.

«Rituaalid ei tekkinud koos maaharimisega, vaid need olid olemas ka varasemates ühiskondades, mil inimesed veel paiksed ei olnud. See kuju valmistati ühest puust, kuid see pandi kokku mitmest erinevast osast. Huvitav on see, et puuringid on kujul selgelt näha ja need aitasid puu vanust määrata,» selgitas sakslane.

Joonised küttide-korilaste puuiidolist
Joonised küttide-korilaste puuiidolist Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Nii Žilin kui Terberger on seisukohal, et kujul olevad ornamendid on kiviaegsed sõnumid, mida anti edasi põlvest põlve, kuid kuna neil puudub info küttide-korilaste keele ja sümbolite kohta, siis ei ole kujul olevat võimalik tänapäeva keelde panna.  

Ekspertide arvates võivad kujul olevad «kirjutised» tähistada taevast, päikest, kuud, maad, vett ja mitmeid loom.

«Võimalik, et see puuiidol oli küttide-korilaste kokkuvõte maailma loomisest ja nende elust. Nad võisid selle abil oma maailma jagad mitmeks osaks, millest ühe osa moodustasid nemad,» lisasid eksperdid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles