Viljandi põllumeeste auhinna käekäigust

Heino Laiapea
, agronoom
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotomeenutus ammustest aegadest, mil loo autor viimati rändkarikat käes hoidis.
Fotomeenutus ammustest aegadest, mil loo autor viimati rändkarikat käes hoidis. Foto: Erakogu

Viljandimaa majandite põllumeeste edukust näitasid üleeestilistel kutsevõistlustel ja tootmisvõistlustel saavutatud esikohad. Viiel aastal kuulus 1968. aastal mängu pandud Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametühingute Nõukogu rändkarikas Viljandi rajoonile. Viimati ja jäädavalt võideti see 1976. aastal Gagarini Näidissovhoostehnikumis peetud jõuproovil.

Karikas seisis Viljandi Rajooni Agrotööstuskoondise (ATK) esimehe Ülo Rahula kabinetis aukohal kuni agrotööstuskoondise likvideerimiseni. Kuna ATK agronoomid jätkasid samas majas Taimetoodangu Inspektsiooni teenistuses, jäi ka auhind nende tööruumidesse. Ühel Viljandimaa põllumajandustöötajate ametiühingu jõulupeol andsid agronoomid karika hoiule maavalitsuse ametnikule Lembit Villemile. „Mine tea, mis reorganiseerimised meid ees ootavad, kus see auhind siis jääb,” põhjendasid agronoomid. 1999. aastal otsustasid Viljandimaa agronoomid agronoomide kokkutulekul Olustveres anda auhinna üle kooli muuseumile. Selleks tõid nad karika maavalitsusest tagasi, lõid läikima ja panid oma tuppa kapi otsa.

Karika üleandmisest ei saanud aga asja, sest maavalitsuse ametnik oli selle ära keelanud. 2000. aastal viis ta karika maavalitsusse tagasi.

8. novembril 2000 kirjutasin sellest Sakalas loo „Põllumeeste auhind rändab endiselt” (https://sakala.postimees.ee/2457435/pollumeeste-auhind-randab-endiselt).

Tookord väitsid maavalitsuse ametnik Lembit Villem ja maavanem Helir-Valdor Seeder, et maavalitsus on ATK õigusjärglane ja vaid neil on õigus otsustada, kellele karikas saab. Seda juttu jäid inimesed uskuma. Tegelikult eksitasid ametnikud rahvast: nii ENSV ATK kui ka maakondade ATKd likvideeriti 1990. aastal ja mingit õigusjärglast neil polnud. Nii jäigi agronoomide plaan katki.

Rändkarikas kadus maavalitsusest 2003. aastal, kui maavanem siirdus riigikogusse.

Sellisel viisil sotsialismiaegse karika hõivamine pole soliidne ja näitab lugupidamatust mitme põlvkonna Viljandimaa põllumeeste suhtes.

Selle aasta 31. jaanuari Sakalas tunnistab Helir-Valdor Seeder, et karikas on tema käes. Karika loovutamisest põllumajandusmuuseumile juttu pole.

Praegune Maaeluministeerium tähistab novembris põllumajandusministeeriumi 100. aastapäeva. Sinna näitusele on ka Viljandimaa põllumeeste auhind oodatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles