/nginx/o/2018/04/14/7784245t1hae55.jpg)
Reformierakonna esimees Kaja Kallas leidis manifesti Eesti 200 seisukohti lugedes, et need kattuvad suures osas juba tema poolt välja öelduga.
Kaja Kallas poliitilisele liikumisele Eesti 200: tulge meiega, teeme ära (24)
3. mai 2018, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veelgi enam on mul hea meel, et need kattuvad ka ideedega, mida hetkel arutame Reformierakonna valimisprogrammi raames,» kirjutas Kallas oma blogis ja kommenteeris manifestis olnud ideid pikemalt.
Kallas toob välja, et manifestis kirjutatakse, et e-riik vajab põhjalikku uuendust, et see oleks kodaniku ja riigi vahelise suhtluse peamine kanal. Eriti Euroopast on Kallase sõnul näha, et Eesti e-riik on olnud meie tugevus, mille järgi meid teatakse.
«Aga me ei tohi loorberitele puhkama jääda, sest teised teevad ka ja teevad juba paremini. Inimesed elavad oma elusid online’is ja seal peab olema ka riik,» kirjutas ta. E-riigi edasiarendamiseks on meil Kallase arvates vaja mitte ainult raha, vaid ka inimesi, kes seda valdkonda jagavad. Kallas kutsub oma blogis üles osalema seminaril, kus tutvustatakse uuringut, mis räägib Eesti inimeste oskustest ja nende vastavusest tänapäeva arengutele.
«Manifest märgib ära Eesti riigi ühe probleemina regulatsioonide rohkust ning ettevõtlusvabadust. See on midagi, mille eest me kindlasti seisame. Olen nõus ka sellega, et peame arendama oma ettevõtluskeskkonda moel, mis meelitaks siia ambitsioonikaid ettevõtteid üle maailma. Ja jällegi – selleks on vaja teha otsuseid, mis ei ole ehk esmapilgul populaarsed, kuid mis pikas perspektiivis on vajalikud,» kinnitas Kallas.
Tervisekäitumisest ja tervishoiu rahastamisest on Reformierakond Kallase sõnul samuti rääkinud. Reformierakond on arutanud seda, kuidas suunata inimeste tervisekäitumist nii, et nad vastutaksid oma valikute eest. «Kuidas inimestel peab olema suurem võimlaus ise otsustada, millal ja millise arsti juurde minna. Kui valiku teeb ära haigekassa, siis võib tekkida olukord, kus terviseteenuse osutaja tahab meeldida eelkõige haigekassale, mitte patsiendile, sest haigekassast tuleb raha,» kirjutas ta.
«Hariduse valdkonna arutelud on meil üsna algusjärgus, kuid oleme arutanud ka seda, et globaalses maailmas võidavad need lapsed, kes varakult juba oskavad mitut keelt ja keeli on ju võimalik õppida nii läbi mängu kui ainete. Oma kogemusest tulenevalt toetan ka mõtet, et erinevast rahvusest lapsed õpiksid koos – see on mudel, millele on ehitatud Euroopa koolid ja lapsed koos kas või mängima pannes on integratsioon juba alanud,» lisas Kallas.
Eelpool mainitud uuringus küsisid nad Kallase sõnul Eesti inimeste käest ka seda, kas koolieelses hariduses/lasteaedades on vaja lastele õpetada võõrkeeli ja IT oskusi. 73 protsenti inimestest vastas tema sõnul, et võõrkeeli tuleks lasteaias kindlasti või pigem jah õpetada.
Haridus seondub Kallase selgitusel väga selgelt ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooniga. Kallase sõnul on neil mõtteid, kuidas tõsta teadus ja arendustegevuse rahastamist.
Ka looduskeskkonna osa manifestis kattub Kallase hinnangul üksüheselt sellega, mida ta ütles oma kõnes Reformierakonna esinaiseks kandideerides.
«Mu on hea meel, et Eesti tuleviku teemad laiapinnalist arutelu leiavad. Me vajame julgeid ideid, aga me vajame ka julgust ja ambitsiooni ideede teostamiseks. Meie seisame selle eest, et Eestile vajalikud reformid teostatud saaks, seda koostöös teiste erakondade ja kõigi aktiivsete kodanikega, kes tuleviku Eestisse panustada tahavad,» lisas Kallas.