Politoloog Holger Mölder leidis, et kuigi Eesti 200 manifestile on ka tema kodanikuna valmis alla kirjutama, siis laiasid valijagruppe see ilmselt ei kõneta. Iseenesest on valijate poolehoiu võitmine ka ilma lahenduste pakkumiseta võimalik, nagu üks erakond on edukalt tõestanud.
«Põhimõtteliselt mina kodanikuna olen valmis seal suurele osale alla kirjutama. Ega seal midagi valesti ei ole. Ideed on muidugi head, aga probleem on ikkagi jõuda manifesti tarbijani,» rääkis Mölder.
Mölder on skeptiline, et manifestiga suudetakse kõnetada suuremaid valijagruppe. «Ma kardan, et neil saab olema raske potentsiaalse toetuspinna leidmisega, kuna see on suunatud ühiskonna intelligentsemale osale. Suurem osa inimesi võtab seda sellisena, et on käputäis intelligente, kes midagi arutavad, aga see ei ole see, mida nad on valmis tarbima,» ütles ta.
Mölder tõi paralleeli Ameerika Ühendriikide presidendivalimistega, kus 2016. aastal ei saanud öelda, et Donald Trump oleks olnud parim valik Ameerikale. «Aga ta oli see valik, mis rahuldas suurt osa valijaskonda. Sama probleem võib tekkida ka selle liikumisega, et ta ei pruugi kõnetada sedavõrd, et suudaks koondada niivõrd palju potentsiaalseid valijaid, et selle najal midagi muuta,» lausus ta.
Isegi kui uus poliitiline liikumine saaks parlamendis paar kohta, siis oleks see Möldri selgitusel liiga väikene jõud, et hakata seal midagi muutma. Nii loob see eeldused selleks samaks, mille vastu manifest võitleb ehk konformismiks, kus öeldakse, et tahtsime parimat, aga läks nagu alati.
Eesti 200 autorid on intervjuudes öelnud, et nemad soovivad algatada diskussiooni. Mölder leidis, et palle on õhku visatud palju ja kui liikumise ambitsioon on minna valimistele ja kasvada üle erakonnaks, siis peaksid nad pakkuma ka lahendusi. «Muidugi, kui me vaatame kas või EKRE näitel, siis selleks, et olla valimistel edukas, ei ole vaja esitada lahendusi, lihtsalt sa viitad probleemidele, ja veelgi parem: süüdlastele ja siis valija tuleb sinuga kaasa,» selgitas politoloog.
Kuigi omas valdkonnas kuuluvad manifestile allakirjutanud kahtlemata eliidi hulka, ei ole Möldri hinnangul tegu rahvaliikumisega, vaid esindatakse mingeid elitaarseid vaateid. Samas ei ole isikute tuntus laiemale avalikkusele piisavalt suur. «Ei ole kõlavaid nimesid, kes oleks end valijaskonna jaoks sisse töötanud,» lausus Mölder. Ka ei ole politoloogi hinnangul uuel liikumisel piisavalt aega enam, et valimisteks korralikult valmistuda.
Teiste erakondade üldiselt positiivne reaktsioon, v. a EKRE oma, näitab Möldri hinnangul, et nad ei näe liikumisel erilist poliitilist ohtu. Kõige enam võiks uus jõud konkurentsi pakkuda Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.