Kuigi ELi järgmise seitsmeaastase eelarve kaks suurt kärpekohta on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika vahendid, hakkavad praegu teada oleva info põhjal otsetoetused Eesti põllumeestele uuel perioodil kasvama ning ka euroraha võib meile alles jääda rohkem, kui võiks arvata kõige mustema stsenaariumi järgi.
«Mis puudutab ühtekuuluvusvahendite kasutamist, siis see metoodika on olemas nii olemasolevas eelarves kui aluspõhimõtetes. Ja aluspõhimõtete järgi võiks Eesti osa väheneda 45 protsenti. Eelmise eelarve arvutuste põhjal 40 protsenti,» märkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats eile ELi uut eelarvekava tutvustaval pressikonverentsil.