Loomelinnakute asutaja: esialgu kartsime, et kunstiinimesed maksavad renti maalides

7. mail toimub Bigbanki kinnisvarakonverents „Kinnisvaraturg 2018 – kuum või buum – viskame leili või hüppame jõkke?”

Postimees teeb konverentsilt otseülekande.

Viimsi vallavanem Siim Kallas: eestlane on oma kinnisvara usku, mitte naabri oma

«Paar päeva tagasi tuli minu juurde üks tuttav ja informeeris mind, et meie lähedal Viimsis on plaanis üks arendus,» alustas oma lugu Viimsi vallavanem Siim Kallas. «Ta ennustas, et kui detailplaneering kinnitatakse, tuleb suur jama, sest ümberkaudsed elanikud on arenduse vastu ning ühtlasi on ala looduskaitse all. Reaalsuses on tegemist täiesti tavalise tühja platsiga, mis kaitse all pole,» jätkas Kallas. «Eestlane on oma, mitte naabri kinnisvara usku,» jõudis Siim Kallas järelduseni. 

«Kui omavalitsus kehtestab detailplaneeringuid, siis on päris kindel, et igasugused uusarendused ümberkaudsetes elanikes vastumeelsust tekitavad. Nõukogude ajal suhtuti kinnisvara omajatesse pigem vaenulikult – sooviti teada, kust saadi raha suvilate ehituseks, defitsiitse mööbli ostuks ja nii edasi. Tänapäeval on stabiilne kinnisvaraturg kogu ühiskonna stabiilsuse aluseks. Kinnisvara jätkusuutlik valdamine on seega tähtis kõigile osapooltele,» lausus Viimsi vallavanem. 

Siim Kallase sõnul on tulumaks ja omavalitsuste finantseerimine ajale jalgu jäänud ning süsteem, mis enam ei kõlba, tuleb üle vaadata. Maa- ja kinnisvaramaks annavad Kallase arvates omavalitsusele rohkem võimalusi ka kohaliku taristu efektiivseks arendamiseks.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur: koolivõrgu arendamine mõjutab oluliselt piirkondade kinnisvaraturgu

«Jälgin aktiivselt kinnisvarakuulutusi, eriti Põhja-Tallinnas, ning näen, kuidas seal kasutatakse müügiargumendina Gustav Adolfi uut õppehoonet Kotzebue tänaval,» ütles Hendrik Agur. «Hollandis on tavapärane, et on üks tugev kool, mille külge liidetakse uusi õppehooneid. Seda võiks ka Tallinnas rohkem teha – võiks ehitada rohkem algkoole ning liita need juba tugevate koolidega, mis oma väärtused sinna üle kannavad,» jätkas direktor.

«Me ei kaota kooli laienemisega identiteeti – väärtusi kannavad edasi inimesed, mitte betoonseinad,» sõnas Agur, lisades, et tänapäeval on palju võimalusi kogu koolimaja õpilastele arendavaks keskkonnaks muuta – nii sisukujunduslike kui ka IT-lahendustega.

«See, et pole raha ega piisavalt vahendeid, pole pädev jutt. Koolijuhtide ülesanne on leida viis, kuidas kaasata erakapitali nii kinnisvaraarendusse kui ka kooli igapäevase elu ja sisu loomisesse,» lausus Agur.

Loomelinnakute asutaja Urmas Laur: Esialgu kartsime, et kunstiinimesed maksavad renti maalides

«Valisime Telliskivi linnakus välja kõige meeleolukama hoone ning otsustasime sinna teha restorani,» rääkis Urmas Laur. «Ei olnud aga ühtegi huvilist. Kuulutasime välja konkursi, millele tuli kolm pakkumist – nii sündis F-hoone. See oli märgiline, sest edasi tulid PÖFF ja muud üürnikud, kes loomelinnaku nägu loonud on,» selgitas Laur, lisades, et seejärel võtsid nad Telliskivi kogemuse ning konverteerisid selle Tartu Aparaaditehasesse.

«Nüüd on seal üle saja üürniku. Iga nädal saabub 2-4 üüripäringut ilma selleta, et me ise pingutama peaksime. Meie asi on teha õigeid valikuid, sest igaüks loomelinnakusse ei sobi. Loomelinnaku fenomen on see, et inimesed on karjaloomad – inimesel on vaja kuhugi kuuluda. Üritame ruumide rendiga tekitada sünergia seal toimetavate inimeste ja ettevõtete vahel. Arvan, et see ongi uus normaalsus,» selgitas Laur.

Loomelinnakute asutaja sõnul on see normaalne, et ümbruskonna kinnisvaraomanikud end loomelinnakute ree peale sätivad. «See võimaldab hea asukohaga elu- ja töökeskkonna leida ka neil, kes loomelinnakusse ei mahu,» sõnas Laur, lisades, et loomelinnaku elanikel ja töötajatel on sarnane elustiil.

«Kui esialgu kartsime, et kunstiinimesed maksavad renti siis, kui saavad, ning ka siis maalides, siis reaalsus on teistsugune,» ütles Urmas Laur.

«Loomelinnakute üürnike maksedistsipliin on väheste eranditega väga hea. Telliskivi ja Aparaaditehase teeb unikaalseks see, et see on sada protsenti erakapital,» jätkas Laur. 

Crowdestate OÜ asutaja Loit Linnupõld: Kui vanasti roniti kirikutorni otsa ja investeeriti sinnani, kuhu silm ulatus, siis nüüd on võimalused laiemad

Crowdestate'i asutaja Linnupõllu sõnul on ühisrahastusega võimalik kokku viia kapitali omanik ja kapitali vajav ettevõte. 

«Kinnisvaraarendaja saab ligi täiesti uut tüüpi kapitalile – ühisrahastuse puhul on jäme ots arendaja käes,» märkis Linnupõld, lisades, et samuti kasutavad arendajad ühisrahastust osana turundusstrateegiast – edukas raha kaasamine aitab hästi mainet tõsta.

«Kui vanasti roniti kirikutorni otsa ja investeeriti sinnani, kuhu silm ulatus, siis nüüd on võimalused laiemad,» lausus Linnupõld.

«Inimesed ja ettevõtted on saanud võimaluse investeerida ka teiste riikide kinnisvaraprojektidesse, mistõttu on vaja teha oluliselt ratsionaalsemaid otsuseid. Ühisrahastuse populariseerumine loob eeldused ka paremate regulatsioonide tekkeks – järgmise eesmärk võiks olla ühe ühisrahastuse litsentsiga toimetada kogu Euroopas,» sõnas Crowdestate'i asutaja. 

Sven Sester: iga-aastane palgakasv võimaldab rohkem investeerida kinnisvarasse

Eksrahandusminister Sven Sester ütles konverentsi paneeldiskussioonis, et tema riiklike üürimajade programmi ei toeta, sest mida vähem riiki, seda parem. Inimeste palgad tõusevad pea 6% veel vähemalt neli aastat ning kodu ostes on kinnisvarasse investeerimine kindlasti mõistlik. 

„Ma olen üürimajade vastu ja see on ka minu erakonna seisukoht, sest mida vähem riiki, seda parem on,“ ütles riigikogu liige ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester. „Prognoosi kohaselt tõusevad palgad pea 6% igal aastal veel vähemalt neli aastat järjest ning kodu ostes on kinnisvarasse investeerimine kindlasti mõistlik, sest turg paneb hinnad paika ning kinnisvarale leidub alati ostja.“

RE Kinnisvara juhatuse liige Monica Meldo sõnul tehakse täna järelturu korteritega 70% tehingutest ja 30% uute korteritega. „Uue varad ostjad on 25 – 35 eluaasta vahel perekonnad, kes otsivad uut kodu. Üldiselt väga vana pinda nad näha ei taha ja klassikaline nõukogudeaegse korteri vastu on huvi väga väike.“

„Täna on inimestel vaba raha ja kui see seisab, siis nähakse võimalust investeerimiseks. See hoiab ka nõudlust kõrgemana. Täna võiks teatud linnaosades olla pakkumist isegi rohkem,“ lisas Meldo.

„Kuidas me saame öelda, et vanem kinnisvara on vähem populaarne, kui 70% sellest tehakse tehinguid?“ vastandus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Tallinna elanike arv on 450 000 peale jõudnud, mis teeb 50 000 rohkem kui 2004. aastal. Kas elanike arv ka nõudlust juurde tekitab, seda näitab aeg. Laulva revolutsiooni põlvkond on kahjuks otsa saamas ning see laine tuleb kinnisvaraturule. Kui rääkida getodest, siis pigem ei teki need Tallinnas piirkonna kaupa, vaid hoonete kaupa,“ märkis Toompark.

„Luksuskinnisvara arendajale ma ei julgeks soovitada, et pange hoogu juurde ning mikrokorterite turust, ma pean tunnistama, et päris hästi aru ei saa,“ lisas Toompark.