Washington Post: Eesti on muutnud end küberturvalisuse jõujaamaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Küberõppus Locked Shields.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Mainekas USA väljaanne Washington Post kirjutas aprilli lõpus Tallinnas korraldatud küberõppusest Locked Shields ja Eesti rollist küberturvalisuse tagamisel. 

Kõigi aegade suurimal omataolisel küberõppusel osales üle 1000 inimese 30 riigist.

Washington Postile kommenteeris õppust NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) direktor Merle Maigre, kelle sõnul arvestatakse tänapäeval militaarplaneerimises ka kübervaldkonnaga.

Väljaande sõnul on Eestis küberturvalisusega seotud panused eriti kõrged, sest Eesti langes 2007. aastal ühe esimese suurema küberrünnaku ohvriks, mil sihikule võeti parlament, meedia, pangad ja interneti teenusepakkujad. Ekspertide sõnul viisid jäljed Venemaale.

«Sellest ajast saati on Eesti muutnud end küberturvalisuse jõujaamaks.»

«Sellest ajast saati on Eesti muutnud end küberturvalisuse jõujaamaks, ületades oluliselt riigi mõõtmeid,» seisab artiklis. Mainitud on Kaitseliidu küberkaitse üksust ja CCDCOEd, mis aasta-aastalt aina suuremaid õppusi korraldab.

Kirjeldati ka Locked Shieldsi stsenaariumit, mille käigus väljamõeldud Berylia riik vaenuliku naabri rünnakute alla satub ning rõhutati, et õppusel toimuv oli sarnane reaalse eluga.

4G võrgu ründamine õppuse käigus on Washington Posti hinnangul tihedas seoses eelmisel sügisel Lätis aset leidnuga, kus Venemaa mereväe õppuste käigus sattus Läti 4G võrk rünnaku alla.

Õppusel näidatud elektrivõrgu rünnak on Posti arvates sarnane rünnakutega, mis möödunud aastate jooksul Ukrainat on tabanud. Seost reaalsete olukordadega kinnitas ka USA mereväe kaptenleitnant Michael Widman.

Locked Shieldsi ajal tegid koostööd 22 küberturvalisust tagavat meeskonda, seistes vastu ründajatele, kes üritasid häirida elu Berylias.

Küberõppusel Locked Shields osalenud Eesti ja USA ühendvõistkonna liikmed. 

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Nenditakse, et riigid on hädas vastuse andmisega arvatavatele rünnakutele, mis pole sajaprotsendilise tõenäosusega üldse rünnakud. «Sidevõrgud võivad alt vedada ka ilma Venemaa abita,» kirjutab Post.

Marina Kaljurand võrdles küberrünnakuid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutega: «Päev enne 11. septembri rünnakuid ei osanud keegi oodata, et tsiviillennuk võiks käivitada (NATO) artikkel 5. Täna oleme sarnases olukorras küberrünnakutega.»

Loe täispikkuses Washington Posti artiklit SIIT.

Tagasi üles