Saksamaal arreteeriti taas holokausti eitav «natsivanaema» (2)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. mai 2018, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/08/7831310t1h7575.jpg)
Saksa politsei arreteeris 7. mail riigi loodeosas Vlothos eaka naise, kes on holokausti eitamise tõttu saanud juba mitmel korral vanglakaristuse.
Kohus mõistis möödunud aasta oktoobris 89-aastasele Nazi-Oma’le (natsivanaema) Ursula Haverbeckile kaheaastase vangistuse, mis pidi algama 23. aprillil, kuid naine ei ilmunud vanglasse, teatab The Local.
/nginx/o/2018/05/08/7831313t1ha9f8.jpg)
«Haverbeck ei ilmunud õigel ajal karistust kandma ning selle tõttu tuli meil välja anda arreteerimiskäsk, ta arreteerida ja vanglasse toimetada,» teatasid Verdeni prokurörid.
Haverbeck töötas varem paremäärmusliku koolitus- ja propagandakeskuse juhina. Saksa võimud sulgesid selle asutuse 2008. aastal natsipropaganda levitamise tõttu.
/nginx/o/2018/05/08/7831312t1h36ec.jpg)
Sakslanna sõnas 2015. aastal kohtus, et holokaust on maailma kõige suurem ja pikemat aega kestnud vale ning Auschwitzi kohta ei ole piisavalt tõendeid, et seal oli koonduslaager, kus massiliselt inimesi hukati.
Briti meedia andmetel oli Haverbeck nooremana Gestapo juhi Heinrich Himmleri tütre Gudrun Himmleri, hilisema nimega Burwitz, sõbranna ja sage külaline Himmlerite kodus.
/nginx/o/2018/05/08/7831315t1h01b6.jpg)
Heinrich Himmler oli natsistlike koonduslaagrite rajaja, ta tabati 1945. aastal Saksa-Taani piiri lähedal Flenzburgis, kus ta jäi silma Briti majorile Sidney Excellile. Himmler taheti anda sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla, kuid ta võttis 23. mail 1945 kaaliumtsüaniidi ja teda ei saadud isegi üle kuulata. Himmleri surnukeha maeti tähistamata hauda.
/nginx/o/2018/05/08/7831314t1hb349.jpg)
Burwitz ei pöördunud pärast Teist maailmasõda natsiideologiale selga, vaid oli neonatslike organisatsioonide liige ja osales nende kogunemistel. Praegu 88- aastase sakslanna sõnul hoiab ta oma isa, Heinrich Himmleri mälestust elus.
Ajaloolaste andmetel tapeti Auschwitz-Birkenau koonduslaagris 1940 - 1945 vähemalt 1,1 miljonit Euroopa päritolu juuti ja vähemusrahvuste esindajat.