Riigikohus: kohtunike palga vähendamine pole vastuolus põhiseadusega

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

FOTO: Jassu Hertsmann /

Riigikohus leidis tänases otsuses, et riigiteenijate ametipalkade seadus (KRAPS), mis võimaldas vähendada Tartu maakohtu kohtunike palka, ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kohtuasja aluseks olid viie kohtuniku kaebus justiitsministri käskkirja ja kaheksa kohtuniku kaebus Tartu maakohtu esimehe käskkirja peale, mis määrasid 2016. aasta 1. augustist nende palgaks varasema 3444,22 euro asemel 3437,46 eurot. Palgad arvutati riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel.

Tartu maakohtu kohtunikud leidsid, et käskkirjades oli seadust vääralt tõlgendatud ja uus palk valesti arvutatud. Maa- ja halduskohtunike palga suurust reguleerib KRAPS, mille järgi on kohtunike ametipalk seaduses nimetatud kõrgeima palgamäära (5200 eurot) ja kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi korrutis.

Kohtunikud leidsid, et vastupidiselt käskkirjale peaks kõrgeima palgamäära indeks võtma arvesse eelmise aasta tegelikku palka. Kohtunikud väitsid, et kui seadust on ka õigesti tõlgendatud, siis on see vastuolus põhiseadusega, kuna kohtleb ebavõrdselt ametis olevaid ja pensionile läinud kohtunikke. Kohtunikud nõudsid käskkirjade tühistamist ja seda, et palgaks saaks 3502,77 eurot.

Tartu halduskohus jättis esialgu kohtunike kaebused rahuldamata. Tartu ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt, nii, et tühistas käskkirjad ja kohustas vaidlusalusel perioodil jätkama sama palga ehk 3444 euro maksmist.

Ringkonnakohus märkis muu hulgas, et Demokraatliku riigi toimimist ei taga, kui palka vähendatakse sisuliste põhjendusteta. Palga tegeliku tõusu sõltumine seadusandja tahtest ohustab võimude lahusust ja tasakaalustatust.

«Palga vähendamisel on kohtunike jaoks negatiivne psühholoogiline mõju. Kuna töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel palka ühepoolselt vähendada ei saa, siis mõjub vähendamine justkui järelmina distsiplinaarsüüteo eest. Isegi distsiplinaarsüüteo eest võib palga vähendamist rakendada vaid piiratud ajaks ehk kuni üheks aastaks,» seisis otsuse tekstis.

Riigikogu põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et vaidlusalune regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Palga mõningast vähenemist võrreldes 2016. aasta aprillile eelnenud ajavahemikuga ei ole põhjust lugeda muutuseks, mis ohustaks kohtute sõltumatust ja erapooletust, demokraatliku riigi ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte toimimist, leidsid saadikud.

Õiguskantsler, rahandusminister ja justiitsminister leidsid, et vaidlustatud normid on põhiseadusega kooskõlas. Otsus saabus riigikohtusse 14. detsembril 2017.

Kas 3437 eurot on piisav?

Riigikohtu üldkogu tõi välja, et on varem muus kontekstis lisanud, et kohtunik on põhiseaduse järgi ametnik, kelle erilisele positsioonile muude ametnike hulgas vastavad nii erilised põhiseaduslikud tagatised kui ka ametikitsendused.

«Üheks kohtuniku põhiseaduslikuks tagatiseks on piisav palk, mis peab nii tagama tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse kui ka kompenseerima kohtuniku staatusest tulenevad kitsendused, näiteks piiratud võimaluse teha kohtunikutöö kõrval muud tööd,» seisab otsuses.

Põhiseadus paneb riigikohtu selgitusel seadusandjale kohustuse kehtestada seadusega kohtuniku palk, mis oleks piisav tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks. Sellele kohustusele vastab kohtuniku subjektiivne õigus nõuda riigilt oma sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks piisavat palka või muud hüvitust.

Kohtunikele piisava palga kehtestamine on riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus.

Riigikohtus jõudis järeldusele, et põhiseaduse paragrahvid kaitsevad kohtunikku üksnes sellise palga vähendamise eest, mille tulemusena ei ole minimaalsel vajalikul määral tagatud tema sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus, st palk ei ole nende põhiseaduslike väärtuste kaitsmiseks piisav.

«Need sätted koostoimes ei kaitse kohtunikku palga igasuguse vähenemise eest, kui selle tagajärjel ei muutu palk ebapiisavaks. Nõuet, et kohtuniku palka ei võiks tema sõltumatuse tagatisi kahjustamata vähendada, ei tulene ka muudest põhiseaduse normidest,» lisas riigikohus eesotsas riigikohtu esimehe Priit Pikamäega.

Riigikohus märkis, et teine kohtuaste ei ole tunnistanud põhiseadusevastaseks ega tõstatanud küsimust seaduse vastuolu kohta põhiseadusega osas, kas kehtestatud kohtuniku palk oleks kohtuniku sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks ebapiisav. Vastupidi, ringkonnakohus on sõnaselgelt leidnud, et palgatase on põhiseadusega lubatu piiril. Kohtuniku palga piisavust ei ole kahtluse alla seadnud ükski menetlusosaline.

Riigikohtu kolleegium ei kahelnud, et maa- ja halduskohtunikele makstud 3437,46 euro suurune palk oli piisav nende sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks.

Seega leidis riigikohus, et riigiteenijate ametipalkade seadus ei ole põhiseadusega nimetatud punktides vastuolus.

Tagasi üles