Naisrežissöörid pöörasid kaamerad enda poole

Christin Mäemets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katkend filmi “Juured” loost “Emaga kloostris”.
Katkend filmi “Juured” loost “Emaga kloostris”. Foto: Erakogu

Eile õhtul toimus Pärnus dokumentaalfilmi “Juured” eriseanss, kus kohtuti filmitegijatega. “Juurte” mõtte esitas projekti eestvedaja, Pärnust pärit Heilika Pikkov Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli dokumentaalfilmide konkursile juba kolm aastat tagasi. “Idee osutus väljavalituks ja nõnda hakkasimegi kuue naisrežissööriga tegema filmi, millesugust Eesti dokumentalistikas varem ei ole tehtud,” rääkis Pikkov.

Pikkovi jutu järgi lepiti kõigepealt kokku lähtepunktis ja siis hakkas iga režissöör ise tegutsema. Kõikide režissööride filmimeeskonnad olid eriilmelised ja lood võeti üles kolme aasta jooksul neljas riigis: Makedoonias, Tšehhis, Tais ja Eestis. Ühendav lüli oli Pikkov toimetajana, kellel oli asjade arengust kõige parem ülevaade. “See oli võimas kogemus, kui lõpuks kõik lood valmis olid ja neid režissööridega järjestikku kinos suurelt ekraanilt vaatasime,” rääkis Pikkov. “Olime alateadlikult liikunud kohati ­üsna sarnastel radadel ja võib öelda, et läbivalt tõuseb filmides esile ­armastuse teema.”

Heilika Pikkovi sõnutsi leiab igaüks filmist midagi olulist.
Heilika Pikkovi sõnutsi leiab igaüks filmist midagi olulist. Foto: Kaupo Kikkas
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles