Kinokunst on üks valdkondi, milles venelased on viimastel kümnenditel punnitanud, et Ameerikale järele jõuda ja möödagi minna. Selleks on kulutatud dollareid, kaasatud häid välismaa näitlejaid ja spetsialiste, kuid mõne erandiga toodab vene kino pehmelt öeldes mitte kõige kvaliteetsemat kraami.
Vene riik pole abiga koonerdanud – eriti kui on tarvis vorpida pseudoajaloolisi oopuseid Suurest Isamaasõjast –, aga kvaliteeti pole filmimeestelt vastu saadud. Filmidega on nagu autodega. Need, kes on kord sõitnud Jaapani autodega, ei istu enam VAZi toodetud masina rooli taha, kui viimased ei saavuta just võrdväärset taset Jaapani autodega.
Konstantin Habenski draama «Sobibor» on katse toota midagi võrdväärset lääne analoogidega. Film põhineb tõsielul, ehkki lavastaja on ajaloofaktidega lõdvalt ümber käinud. Tegevus toimub 1943. aastal natside surmalaagris Sobiboris, kuhu veetakse Euroopa juute, et need pärast saabumist gaasikambris ära tappa. Neist, keda ära ei gaasitata, tehakse orjad. Vangid ootavad pikisilmi Punaarmee saabumist, kuid mida aeg edasi, seda rohkem loomastuvad laagrit valvavad SS-lased. Sobiboris istub punaarmeelastest sõjavange ning laagri juutidest põrandaalused pöörduvad leitnant Aleksandr Petšerski (Konstantin Habenski) poole, et see juhiks vangide ülestõusu ja põgenemist.
/nginx/o/2018/05/09/7833922t1h7a16.jpg)
Poliitilise korrektsuse huvides on jäetud välja Ukraina kaasajooksikute roll, sest päriselus valvasid Sobibori laagrit ukrainlased.
Film on visuaalselt ja tehniliselt tugev. Selles mängivad tippnäitlejad. Konstantin Habenski, kes eestlastele on ehk tuntud «Admiralist» (2008) Koltšaki osatäitjana, mängib juudist punaarmeelast Petšerskit ning filmiseeriast «Surematu» tuntud Christopher Lambert kehastab SS-laste ninameest Karl Frenzelit. Lambert ja Habenski on 30. eluaastates Petšerski ja Frenzeli kehastamiseks vanavõitu, pealegi ei lähe filmis nähtu kokku Sobibori ellujäänute mälestustega. Frenzelit on ohvrid meenutanud kui sõnaosavat ja viisakat meest, aga Habenski filmi Frenzel on põhimõtteliselt Quentin Tarantino «Vääritute tõbraste» Hans Landa. Päriselu Petšerski haudus esimesest päevast põgenemisplaane, kuid Habenski Petšerski on kõhkleja, keda teistel tuleb sama hästi kui põlvili veenda, et ta oma sõjaväelist kogemust vangide ühise heaolu nimel kasutaks. Poliitilise korrektsuse huvides on jäetud välja Ukraina kaasajooksikute roll, sest päriselus valvasid Sobibori laagrit ukrainlased.
«Sobiboris» on Habenski kuhjanud ühe jõhkruse teise otsa, see pole film, mida vaadata popkorni süües. Filmi moraal on, et vägivald sünnitab uut vägivalda. Habenskil oli lavastajana valida, kas teha filmi kulminatsioonist tragöödia või kangelaslugu. Ta valis tragöödia. Sobibori väravast jooksevad välja vaimselt sandistatud inimesed.
«Sobibor» on kanooniline vene sõjafilm. Sakslased on jõhkrad ja lollid, juudid arad ning ainult venelased suudavad keerulises olukorras külma pead säilitada. Sobibori esimese poole süžeeliin on segane ja raskesti jälgitav. Võib-olla läks montaažis midagi vussi, võib-olla polnud stsenaarium lõpuni lihvitud. Habenski suur möödalaskmine režissöörina on see, et tema filmis on väga palju erinevaid tegelasi, kuid pole keskset kangelast, kes oleks filmi emotsionaalseks keskpunktiks ning kellele vaataja kinosaalis kaasa saaks elada. Seepärast on filmis täiesti mõttetu armulugu punaarmeelase Petšerski ja juuditar Luka vahel.
Sobiborist on tegelikult juba üks film tehtud – «Põgenemine Sobiborist» (1987). Kui võrrelda venelaste ja brittide filmi, siis on see, nagu võrrelda Hondat Ladaga. Brittidel on tugev stsenaarium, filmis on kogu aeg sees pinge, mida eeskätt Habenski filmi esimesse poolde ei jätku. Brittide filmis mängib Petšerskit hollandlane Rutger Hauer, kes on selles rollis parem kui Habenski, kes muidu on väga tugev näitleja. Eriti teatris. Samas on venelaste film tugev visuaalselt ja emotsionaalselt. See, kuidas on kujutatud Sobibori koonduslaagrit, meenutab Hieronymus Boschi maali ning kui kusagil on olemas põrgu, siis näeb see välja just selline.
*Arvustuse pealkiri viitab 2008. aasta filmile «Admiral», mille peategelast Aleksandr Koltšakki kehastas Habenski – toim.
«Sobibor» 2018
Režissöör Konstantin Habenski, osades Konstantin Habenski, Christopher Lambert, Philippe Reinhardt, Michalina Olszanska jt
Kinodes alates 4. maist, kestus 1 tund ja 57 minutit