Mari Mets: kes lörtsib ajakirjandust?

Mari Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Mets
Mari Mets Foto: Tairo Lutter

Ajakirjandust rikub igaüks, kes teeb seda tasakaalutult või laseb ise teadlikult oma lugejat närida kahtluseussil, et kusagil tema loo struktuurides on kallutatud jõud, nagu kurtis kunagi Eesti Päevalehele ise kallutatud jõuks osutunud toonane minister Villu Reiljan.

Ajakirjandust kallutatuses kahtlustajate paadile on andnud kõvasti hoogu ja lükanud nad allavoolu liuglema ise ühe jalaga suhtekorraldusärisse astunud Meie Maa ajakirjanikud. Sellega teevad nad karuteene kõikidele Eesti ajakirjanikele.

Saaremaa päevalehe Meie Maa peatoimetaja Veiko Visnapuu ja uudistejuht Ines Vapper on loonud suhtekorraldusfirma. Sügisel asutatud ViVa Konsultatsioonid saatis esmaspäeval välja pressiteate tuntud Saaremaa ettevõtja Tullio Libliku peagi kerkiva kaubakeskuse kohta. Vaid nädalapäevad varem avaldas Meie Maa uudise keskusele antud EASi toetusest. Terve hulga uudiseid on Meie Maa avaldanud sel teemal juba varem.

Nii talitades õõnestavad nad kogu ajakirjanduse usaldusväärsust. Isegi kui nad ei mõelnud tegelikult päriselt suhtekorraldajateks hakata, vaid tegid lihtsalt teiste väljaannete tellitud artiklite eest arvete saatmiseks endale OÜ, nagu ise ütlevad. Et ajakirjanike firmast lipsab välja pressiteade kohaliku mõjuka avaliku elu tegelase eest, on ristivastupidine käitumine sellele, mis peaks olema elementaarne osa ühe hea ajakirjaniku südametunnistusest ja kuuendast meelest, mis välistab tema sattumise põrkuvate huvide löögirusikaks.

Nad asetavad end ise rollikonflikti, kui võtavad Liblikult vastu raha tema suhete korraldamise eest – või töötavad kas või tasuta, nagu viitas Visnapuu –, juhtides samal ajal väljaannet, millele on vaba ajakirjanduse esindajana absoluutselt kohustuslik tema tegemistel kriitilist pilku peal hoida.

Ajakirjanduse varjus suhete korraldamine lörtsib kogu vaba ajakirjanduse olemust ja naeruvääristab sõna «vaba» selle ees.

Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks näeb ette ajakirjaniku maksimaalset sõltumatust – nii rahalist kui ka moraalset. Ajakirjanik väldib igati huvide konflikti sattumist. Kõike, mis võib õõnestada tema usaldusväärsust. Ajakirjanduse varjus suhete korraldamine lörtsib kogu vaba ajakirjanduse olemust ja naeruvääristab sõna «vaba» selle ees.

Ma ei tahaks olla Meie Maa ajakirjanike nahas. Pühendunud ajakirjanikele on see naeruvääristamine, kui nad teavad, et võib-olla on mõned nende allikad võrdsemad kui teised. Võib-olla suunavad toimetuse juhid neid mõnelt ebamugava teema rajalt vaikselt kõrvale, sest see võib kahjustada kedagi, kes on neile kas või potentsiaalne klient. Kinnitagu ajakirjanikud-suhtekorraldajad kui palju tahes, et see on välistatud.

Suhtekorraldajast ajakirjanikku iseloomustab hästi Joseph Helleri samanimelises romaanis kirjeldatud lootusetu olukorra paradoks Catch-22: see on absurd, millest pole võimalik võitjana välja tulla. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles