Kas Bayeux’ vaip aitab lahendada saladusliku üheksanda planeedi mõistatuse?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. mai 2018, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/10/7835993t1h3075.jpg)
Bayeux`vaip, millel on kujutatud Inglismaa vallutamist normannide poolt 11 . sajandil, võib aidata lahendada meie päikesesüsteemi saladusliku üheksanda planeedi mõistatuse.
USA kosmoseagentuur ja teiste riikide kosmoseorganisatsioonide teadlaste teatel on meie päikesesüseemi äärealal «sissetungijast» planeet, sellele viitavad mitmed anomaaliad Kuiperi vöö, mis on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv piirkond, kehade liikumises, teatab The Sun.
/nginx/o/2018/05/10/7836037t1h7fe5.jpg)
Hüpoteetlise üheksanda planeedi olemasolu oletasid 2014. aastal esimestena USA astronoomid Chad Trujillo ja Scott Sheppard, kelle arvates on see planeet kümme korda suurem kui Maa ja asub 20 korda Päikesest kaugemal kui Neptuun. Oma suuruselt võib ta olla Uraani või Neptuuni suurune.
/nginx/o/2018/05/10/7836039t1hbdd0.jpg)
Astronoomide sõnul võib üheksanda planeedi kohta saada uusi andmeid, kui võtta arvesse kuulsat Halley komeeti, mis on Maalt nähtav 75 – 76 aasta tagant.
Viimati oli Halley komeet Päikesesüsteemi keskosas nähtav 1986. aastal. Järgmine kord ilmub ta taevasse 2061. aasta keskel.
Põhja-Iirimaa Belfasti ülikooli teadlaste sõnul on kuulsal, 950-aastasel Bayeux’ vaibal kujutatud Halley komeeti.
/nginx/o/2018/05/10/7835993t1h3075.jpg)
Teada on, et 1066. aastal, mil normannid eesotsas Normandia hertsogi Guillaume’i, hilisema Inglise kuninga William Vallutajaga tungisid Inglismaale, nähti taevas Halley komeeti ning vaiba koos oma õuedaamidega tikkinud kuninganna Mathilda kujutas sellel nimetatud komeeti.
Komeedistseeni juures on ladinakeelne tekst «Isti mirant stella» ehk need (inimesed) vaatavad imestusega tähte.
Ei ole teada, kas vaibatikkijad kosmilist külalist oma silmaga nägid, kuid keskajast pärit ülestähenduste kohaselt oli Halley komeet Maast möödudes olnud nii ere, et paljud arvasid, et jäävad pimedaks ja saabub maailmalõpp.
Teadlased tegid arvutimudeli Halley komeedi liikumisest, et uurida, kas müstiline üheksas planeet võis komeeti mõjutada.
«Mudelis on praeguseks teadaolevate komeetide, kaasa arvatud Halley komeedi liikumisteekond ning millal oli keskajal taevas komeete näha. Lisasime müstilise üheksanda planeedi simulatsiooni. Seega saame keskaegseid komeetide ilmumisi arvesse võttes arvutada, kas kummaline, seniavastamata planeet võis komeete mõjutada. Kui mõjutas, siis on see kindel märk üheksanda planeedi kohta,» teatas astronoom Pedro Lacerda.
Lacerda lisas, et nad tegid kaks arvutisimulatsiooni, millest ühele on üheksas planeet lisatud ja teisele mitte.
Arvutuste kohaselt möödus Halley komeet meie planeedist kõige lähemalt 10. aprillil 837, olles kolme miljoni kilomeetri kaugusel.