Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ei nõustu Kaja Kallase seisukohaga, et Eesti seadused on ajast ja arust ning ei arvesta toimunud muudatustega tööjõuturul.
Sikkut: traditsioonilist töösuhet on ennatlik maha kanda
10. mai 2018, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sikkut tõdes vastuses Kallasele, et töömaailm ja -suhted on küll oluliselt muutunud ja muutuvad ka edaspidi ning töösuhte pooled soovivad üha enam paindlikkust, kuid endiselt töötab suurem osa hõivatutest töölepingu alusel.
«Tõsi, võlaõiguslike lepingute, nagu käsund ja töövõtt, arv on viimastel aastatel suurenenud,» märkis Sikkut. Ta tõi välja, et maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2017. aastal kuus keskmiselt 35 300 isikut töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, mis moodustas 6,4 protsenti (2015. aastal 6,1 protsenti, 2014. aastal 5,5 protsenti) kõigist töötajatest. Sikkut ütles, et sellele võib olla mitmeid põhjendusi – üldine aktiivsuse ja tööjõuvajaduse kasv tööturul, projektipõhiste tööde pakkumiste kasv või käsundi ja töövõtu eelistamine töötegijale kaasnevate väiksemate tagatiste tõttu. «Nii ei pea käsundi ja töövõtu puhul maksma töötegijale töötasu alammäära ning tasuma tema eest sotsiaalmaksu miinimummääras. Samuti ei pea järgima töö- ja puhkeaja regulatsiooni ning muid töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi.»
Kuigi võlaõiguslike lepingute osakaal on suurenemas, on Sikkuti sõnul oluline silmas pidada, et 50 protsenti võlaõiguslike lepingute alusel töötavatest inimestest töötas 2017. aastal samal ajal ka töölepingu alusel. «Ainult võlaõiguslike lepingute alusel töötajaid oli 2017. aastal 17 700 ning kõigist töötajatest moodustasid ainult võlaõigusliku lepingu alusel töötajad vaid 3,2 protsenti.» Seega ei ole traditsiooniline töösuhe Sikkuti sõnul kadunud - endiselt töötab suurem osa hõivatutest töölepingu alusel.
Minister ütles, et sotsiaalministeerium on välja töötamas ettepanekuid töölepingu seaduse muutmiseks, et tööleping oleks ka edaspidi eelistatud variant töö tegemise suhte puhul. «Muudatuste eesmärgiks on võimaldada töösuhte osapooltel kasutada suuremat paindlikkust töö korraldamisel, arvestades kiirelt muutuva töömaailmaga.»
Sikkuti sõnul on väär väita, et tööd tegeva inimese sotsiaalne kaitse on praegu seotud üksnes töölepingu alusel töötamisega. «Sotsiaalmaksu makstakse nii töölepingute kui ka teiste võlaõiguslike lepingute, nagu käsundus ja töövõtt, alusel makstud tasudelt. Samuti makstakse kõigi võlaõiguslike lepingute puhul töötuskindlustusmakset. Erisus sotsiaalmaksu maksmisel peitub selles, et töölepingu pealt tuleb sotsiaalmaksu maksta sotsiaalmaksu miinimummääras. Käsundus- ja töövõtulepingu puhul makstakse sotsiaalmaksu väljamakstavalt tasult. Seega ei ole küsimus halvas tööseaduses.»
Sikkut lisas, et muutuva majandusstruktuuri ja töömaailmaga peavad kaasas käima ka uuendused maksupoliitikas, mis loovad töötegijale turvavõrgu olenemata töötegemise vormist ja viisist ning julgustavad ettevõtjaid looma uusi töökohti.