Kataloonia presidendikandidaat Quim Torra lubas laupäeval jätkata Kataloonia iseseisvumise edendamist ning pälvis sellega Madridi pahameele.
Kataloonia presidendikandidaat lubas jätkata iseseisvumise edendamist (1)
12. mai 2018, 21:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kataloonia parlament alustas laupäeval debatti selle üle, kas valida Torra regiooni uueks presidendiks. Torra kandideerimise ettepaneku tegi Kataloonia ekspresident Carles Puigdemont, kes on praegu Saksamaal eksiilis.
Torra avas debati kõnega, milles andis mõista, et Kataloonia iseseisvumiskriis ei lõpe isegi siis, kui regioon saab pärast kuudepikkust poliitilist patiseisu uue valitsuse.
«Tahan selgelt öelda, et meie president on Carles Puigdemont ning me oleme ustavad 1. oktoobri mandaadile, et ehitada iseseisev riik vabariigi vormis,» lausus Torra. Ta viitas eelmisel aastal toimunud iseseisvusreferendumile, mida Madrid ega rahvusvaheline kogukond ei tunnusta.
Ta lubas taastada Kataloonia seadused, mille Hispaania kohtud peatasid, ning asuda koostama Kataloonia vabariigi põhiseadust. Torra rõhutas, et «ei anna midagi ära" ning "võtab vastutuse selle eest, mis meie tegudest lähtuvad».
Puigdemont naaseb Kataloonia tüüri juurde kohe, kui tema juriidiline olukord seda lubab, lisas Torra.
Ta mõistis kõnes hukka ka Euroopa ametkondade «vastuvõetamatu vaikuse».
Siiski ütles Torra, et «olen valmis homme pidama tingimusteta kõnelusi» peaminister Mariano Rajoy valitsusega.
Rajoy vastas kõnele peatselt pärast selle lõppu. «See, mida me nägime, ei tekitanud meile heameelt..., kuid hindame teda tegude järgi.»
Ühtlasi hoiatas ta, et põhiseaduse artiklit 155, mida keskvalitsus kasutas Kataloonia üle otsevõimu kehtestamiseks, "võidakse vajadusel uuesti kasutada", kui järgmine regionaalvalitsust seadust ei austa.
Hispaania valitsus nimetas Torra kõnet lõhestavaks ning süüdistas Saksamaal eksiilis elavat Puigdemonti, et Torra kandidatuuri väljakäimisega «asetas ta esikohale üksikisiku huvid, mitte kõikide kodanike huvid».
Oodatakse, et esimene hääletus Torra ametissenimetamisest toimub laupäeval ning et ta ei kogu valituks osutumiseks vajalikku kahe-kolmandikulist enamust.
Tal tekib võimalus saada presidendiks teisel hääletusvoorul, kui valituks osutumiseks vajab ta lihthäälteenamust, kuid ka selle kokkusaamine pole kindel. Teine voor peaks toimuma esmaspäeval.
Kataloonia parlamendis on praegu 70 iseseisvusmeelset saadikut ja 65, kes iseseisvumist ei toeta.
Iseseisvusmeelsetest neli on separatistlikust erakonnast CUP, mis on öelnud, et hääletab vaid Puigdemonti poolt. Kui nad jäävad erapooletuks, siis Torral on võimalus teisest voorust napilt läbi saada. Aga kui nad hääletavad Torra vastu, siis temast presidenti ei saa.