Kosmiline kriis: Gaia andmed seavad kahtluse alla Hubble'i konstandi (3)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmoseteleskoop GAIA mõõtmistele tuginedes loodud pilt meie kodusest Linnuteest
Kosmoseteleskoop GAIA mõõtmistele tuginedes loodud pilt meie kodusest Linnuteest Foto: ESA/AP/Scanpix

Uued andmed annavad universumi paisumist kirjeldava Hubble'i konstandi määraks hoopis suurema arvu, kui näitasid senised vaatlused.

Hubble'i konstandi seniseks määraks peeti 67 kilomeetrit sekundis iga megaparseki kohta. See tähendab, et ühe megaparseki kaugusel asuv objekt kiirendab meist eemale 67 kilomeetrit sekundis, kahe megaparseki kaugune objekt kiirendab kaks korda suurema hooga ja nõnda edasi, vahendab The Guardian. Üks megaparsek on umbes 3,3 miljonit valgusaastat.

Konstandi teoreetilise aluse lõi füüsik Edmund Hubble 1920. aastatel ning see kirjeldab universumi paisumise kiirenemise määra. 2011. aastal anti teadlastele Saul Perlmutterile, Brian Schmidtile ja Adam Riessile Hubble'i konstandi katselise tõestamise eest Nobeli preemia.

Ameerika Füüsikute Ühingu kohtumisel esitatud uued arvutused seavad konstandi määraks hoopis 73, tervelt üheksa protsenti rohkem. Eelmised arvutused tuginesid kosmilise taustradiatsiooni mõõtmisele. Kuid kosmoseteleskoop Gaia andmete avaldamisega said teadlased jälgida kümneid uusi tähti, mis loobivad senistele arvutustele kaikaid kodaratesse.

Gaia vaatlustel tuginevad arvutused võtsid arvesse erilisi tähti, mille vilkumine on seotud nende eredusega. Võrreldes eredust ning vilkumise sagedust saavad teadlased välja selgitada kui kaugel konkreetne täht ning selle galaktika meist on.

Vastuolulisi andmeid võib põhjendade kahel eri moel. On täitsa võimalik, et uued andmed viitavad mõnele seni teadmata loodusseadusele, mida eelnevalt pole arvesse võetud. Sama hästi võib arv 73 tähendada, et keegi on kuskil mingisuguse vea teinud või laiendanud mõnda eeldust liiga innukalt.

Seitse aastat tagasi Nobeli preemia pälvinud Riess tegutseb tänini Hubble’i konstandi võimalikult täpseks ajamisega. Riess ütles The Guardianile, et kui uus mõõtmine osutub vettpidavaks, siis tähendab see uue füüsika loomist. Kuna esineb ka võimalus, et mõlemad senised hinnangud on ekslikud, siis ei saa põhjalikemaid järeldusi teha enne kui kosmoloogilisse segadusse on selgus toodud.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles