Põhja-Korea ähvardas Trumpi ja Kimi kohtumise ärajätmisega Täiendatud kell 10.44

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Paraad Pyongyangis Kim Il-sungi väljakul.

FOTO: Wong Maye-E / AP/Scanpix

Põhja-Korea ähvardas teisipäeval USA ja Lõuna-Korea ühisõppuste tõttu Kim Jong-uni ja Donald Trumpi tippkohtumise ärajätmisega, vahendas uudisteagentuur Yonhap. 

Põhja-Korea tühistas ühtlasi tänaseks kavandatud kõrgetasemelise kohtumise Souli esindajatega piiril, mis oleks olnud jätk kahe riigi piiril korraldatud riigipeade kohtumisele möödunud kuul.

Iga-aastased USA ja Lõuna-Korea ühisõppused Max Thunder algavad reedel ja kestavad kaks nädalat.

Plakat, millega nõuti Soulis õppuse tühistamist.

FOTO: Ahn Young-Joon / AP/Scanpix

Trump teatas 10. mail, et kohtub Kimiga 12. juunil Singapuris ning tõenäoliselt arutatakse selle käigus Pyongyangi tuuma- ja raketiprogramme. Päev varem oli USA välisminister Mike Pompeo kohtunud Pyongyangis Põhja-Korea liidriga ning aidanud vabastada kolm diktaatorlikus riigis vangi saadetud ameeriklast.

KCNA vahendas Põhja-Korea asevälisministri Kim Kye-gwani avaldust, et õppuste näol on tegemist provokatsiooniga, sest seal harjutatakse rünnakut Põhja-Korea vastu ja see on vastuolus Korea poolsaarel aset leidnud positiivsete poliitiliste arengutega.

Asevälisministri sõnul jääb USA ja Põhja-Korea tippkohtumine ära ka sel juhul, kui Washington jätkab Pyongyangile ühepoolset tingimuste pealesurumist.

«Kui Trumpi administratsioon surub nurka ja jätkab ühepoolset üksnes nõudmiste esitamist, et me loobuksime tuumarelvadest, siis meil selliste kõneluste vastu pole enam huvi ja me kaalume, kas me nõustume kavandatava Põhja-Korea ja USA tippkohtmisega,» edastas KCNA asevälisminister Kimi sõnu.

Pyongyang on tema sõnul teinud korduvalt selgeks, et «eeltingimus tuumarelvitustamisele on USA KRDV-i (Korea Rahvademokraatlik Vabariik - Põhja-Korea) vastase vaenuliku poliitika, tuumaähvarduste ja šantaaži lõpetamine».

Põhja-Korea on varem nõudnud tuumarelvitustamise eeltingimusena USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast ning Washingtoni tuumavihmavarju eemaldamist Souli kohalt.

Kim Kye-gwan taunis ühtlasi USA rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni sõnu, mille järgi võetakse Põhja-Korea tuumarelvade loovutamise protsessi aluseks Liibüa mudel. «See on pahatahtlik samm suruda meie väärikale riigile peale Liibüa või Iraagi saatust,» lausus ta.

«Ma ei saa vaigistada oma nördimust USA selliste sammude suhtes ja kahtlen Ühendriikide siiruses,» lausus asevälisminister. Liibüa diktaator Muammar Gaddafi loobus aastatel 2003-2004 oma tuumarelvadest ning kukutati ja tapeti 2011. aastal NATO toetatud ülestõusuga.

Põhja-Korea asevälisminister lükkas tagasi ka Pompeo pakkumised USA majandusabist Pyongyangile juhul, kui riik loobub tuumarelvadest. «Me pole kunagi oodanud USA-lt toetust meie majanduse ülesehitamisele ja me ei sõlmi sellist kokkulepet ka tulevikus,» sõnas Kim.

Mike Pompeo (vasakul) ja Kim Jong-un.

FOTO: KCNA / REUTERS/Scanpix

USA välisministeerium teatas eile, et Kimi ja Trumpi tippkohtumise ettevalmistustega jätkatakse tavapärases korras.

«Me jätkame kohtumise planeerimisega,» kinnitas välisministeeriumi eestkõneleja Heather Nauert, kelle sõnul pole saadud mingit ametlikku teadaannet Põhja-Korea seisukohtade muutumise kohta.

Lõuna-Korea nimetas kahetsusväärseks Põhja-Korea otsust tühistada tänaseks kavandatud kõrgetasemeline kohtumine Pyongyangi ja Souli esindajate vahel ja nõudis viivitamatut kõneluste juurde naasmist.

Lõuna-Korea ühinemisministeeriumi eestkõneleja Baek Tae-hyun ütles, et otsus on vastuolus eelmise kuu tippkohtumisega, kus lubati muu hulgas Korea poolsaare täielikku tuumavabaks muutmist.

Põhja-Korea on ühisõppustesse alati suhtunud kui provokatsiooni ja teinud nende ajal eriti raevukaid avaldusi.

Põhja- ja Lõuna-Korea kinnitasid 27. aprillil toimunud tippkohtumisel oma kindlat soovi poolsaar tuumarelvavabaks muuta ning Pyongyang teatas nädalavahetusel, et likvideerib oma ainsa teadaoleva tuumakatsetuste polügooni.

Samas ei ole Põhja-Korea avalikustanud, milliseid järeleandmisi ta pakub, ning Lõuna-Korea ajakirjandus juhtis tähelepanu, et Punggye-ri polügoonile on kutsutud selle lammutamist jälgima vaid ajakirjanikud, mitte eksperdid. Pyongyang on öelnud, et ei vaja tuumarelvi, kui režiimi julgeolek tagatakse.

Analüütikute sõnul püüab seni tippkohtumise osas suuresti vaikinud Põhja-Korea debati tingimusi endale soodsaks kujundada. «See on diplomaatiline taktika,» ütles Korea Riikliku diplomaatilise akadeemia professor Kim Hyun-wook AFP-le, nimetades seda äärmuslikuks lähenemiseks eesmärgiga muuta USA positsiooni.

«Näib, et Kim Jong-un sunniti nõustuma USA nõudmisega esmajärjekorras tuumarelvadest loobuda, kuid ta püüab pärast Põhja-Korea ja Hiina suhete normaliseerimist ja majandusabi kindlustamist muuta oma positsiooni,» lausus ta. «Alanud on klassikaline Põhja-Korea köielkõnnidiplomaatia USA ja Hiina vahel.» 

Kim on alates märtsi lõpust külastanud kaks korda Hiinat ja kohtunud president Xi Jinpingiga.

Joshua Pollack Middlebury Rahvusvaheliste uuringute instituudist ütles, et Pyongyangi on ärritanud USA võidukas toon. «Põhjakorealased pole rahul sellega, mida nad näevad ja kuulevad. Pyongyangis ja Washingtonis ootuste suhtes diplomaatiale haigutab endiselt suur lõhe.» 

Tagasi üles