Virumaa Teataja 12. mai artiklis “Uue hoone ehitamise vastased kaitsesid Vabaduse platsi” esitatud Roman Kusma väide, et “planeeringus on ette nähtud hoone ehitamine just keset teed”, ei vasta tõele. Planeering võimaldab uue hoone paigutada krundi igasse punkti. See annab arhitektidele võimaluse hoone sisestrukturaalse skeemiga mängida ning leida parim lahendus nii hoone funktsionaalsest seisukohast kui ka linnaruumilisest paiknemisest tulenevalt. Riigi Kinnisvara AS korraldab arhitektuurikonkursi, kuhu laekuvaid töid hindab professionaalidest koosnev žürii. Hoone soovituslik suletud netopind on küll teada, aga ainuüksi selle järgi ei saa ehitusalust pinda määrata. Katusealused, räästad, kaetud terrassid on elemendid, mille pind arvestatakse ehitusaluse pinna juurde.
Seega võib reaalne hoone moodustada ainult mingi osa kogu ehitusalusest pinnast. Ja kui vaadata konkreetseid numbreid, siis on võimalik kolmekordse mahu paigutamisel kasutada ka ainult siseringi jäävat kolmnurka. Ka Riigi Kinnisvara AS ütles oma ettekandes 10. mail Kumus toimunud konverentsil “Muutuv kooliruum”, et korruse kõrguseks tuleks arvestada viis meetrit ning planeeringut ei peaks tegema liialt täpselt mahtu defineerides.
