/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/05/18/7850118t1h2ef9.jpg)
Ulatuslik analüüs näitab, et kui inimkond suudaks globaalse temperatuuri tõusu ohjes hoida, siis kaoks vaid väike osa putukaid ja teisi tähtsaid ökosüsteemide liikmeid. Kuid teadlased on skeptilised, kas Pariisi kliimakokkuleppes sedastatud pooleteise kraadine soojenemise piir on realistlik eesmärk.
Kui üleilmne keskmine temperatuur tõuseb üle kolme kraadi, siis kaotaksid putukad väheke alla poole oma praegusest levilast. Taimede puhul jääks kadu umbes 40 protsendi juurde ning selgroogsete puhul üle veerandi juurde, vahendab The Guardian.
Ajakirjas Science avaldatud analüüs võttis vaadelda 31 000 putukaliigi, 8000 linnu, 1700 imetaja, 1800 roomaja, 1000 kahepaikse ning 71 000 taime levilat ning kuidas tõusev temperatuur seda mõjutab. Kõige drastilisemalt mõjutaks soojenemine just putukaid, kuid ka taimed ning selgroogsed kannataksid suurt levialade kahanemist.
Kuigi analüüs näitab, et pidurdades soojenemist saab inimene sääraseid kahjustusi vältida, siis jällegi lootust, et soojenemine jääks väikeseks, eriti ei ole. Kui inimkond drastilisi meetmeid koheselt kasutusse ei võta, siis tõuseb aastaks 2100 üleilmne keskmine temperatuur 3,2 kraadi kõrgemale kui oli tööstusrevolutsiooni eelses maailmas. Kuigi töö võtab arvesse, et liikuvamad liigi, eriti linnud ja imetajad, saavad oma levilat kuumadest paikadest eemale nihutada, on siiski võimatu arvestada, milliseid ökoloogilisi kooslusi muutunud tingimused ja liikide liikumine hävitavad.
Rachel Warren East Anglia ülikoolist ütles tööd tutvustavas teates: «Kui peaksime kaotame säärasel määral putukaid siis oleks ökosüsteemide häving ulatuslik.» Isegi kui muud ökosüsteemide liikmed suudaksid muutuvas maailmas oma levialadel elus püsida, siis oleks näiteks mesilaste kadumisel mingist piirkonnast hävitavad tagajärjed. Taimed jääksid tolmendamata ning omakorda taimedest sõltuvad liigid jääksid peavarjuta ja tühja kõhuga. «Eriti tundlikud on kolm peamist tolmendavate putukate rühma,» täpsustas Warren.
Pariisi kliimaleppe ülim eesmärk on piirata keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadini. Isegi poole kraadine erinevus, kliimaleppe leebem eesmärk 2 kraadi, mõjutaks paljude liikide levilat tunduvalt rohkem.