Läänemeri näitab teiste merede tulevikku (3)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemere surnud tsoon ja lämmastiku-fosfori sissevoolud.
Läänemere surnud tsoon ja lämmastiku-fosfori sissevoolud. Foto: graafika: Alari Paluots

Mõnegi keskkonnamuutuse, mis teistel meredel ees seisavad, on Läänemeri juba läbi teinud ning neist saab teiste rannikumerede päästmiseks õppust võtta.

Kuigi Läänemeri ei pruugi esmapilgul näida just maailma reostunuim – näiteks naftalekkeid on meil olnud minimaalselt ning ka mereprügi probleem pole kõige tõsisem – on siiski tegemist inimtegevusest tõsiselt kahjustatud mereökosüsteemiga.

«Läänemere ökosüsteem vaevleb praegu soojenemise, hapestumise, toitainetega reostatutuse ja hapnikupuuduse tasemel, mis hakkab enamikke rannikualasid mõjutama alles tulevikus,» seisab hiljuti mainekas teadusajakirjas Science Advances ilmunud artiklis.

Muu hulgas tuuakse seal välja, et keskmine merevee soojenemine on viimase kümnendi jooksul olnud Läänemeres ligi kolm korda kiirem kui ülemaailmne keskmine, hapnikuvaeguses «surnud tsoonide» levik on viimase 115 aasta jooksul peaaegu kümnekordistunud ning juba 1950. aastatel alanud eutrofeerumine (toitainete üleküllus ja sellest tingitud taimse hõljumi ehk fütoplanktoni nn õitsengud – K. M.) ei näita jätkuvalt vaibumise märke.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles