«Spionaaži puudutav seadustik oli arhailine. Ma ei tea, kuidas seda teisiti nimetada,» ütleb Evita Siliņa, siseministeeriumi kantsler. Algselt nägid parandusettepanekud ette rahatrahvi, kui salastatud teavet antakse välisluurele «Läti huvide vastu kasutamiseks».
See oleks tähendanud, et prokuratuur oleks pidanud esiteks tõestama, et informatsiooni kogumine võeti ette välisluure tellimusel ja teiseks, et antud teavet kasutati ära Läti vastu. «Selleks peaks olema politseiriik, et seda tõestada. See oli tõestamatu paragrahv,» ütles Siliņa.
«Võti on süsteemses lähenemises, sest üks foto ei anna veel mingit tõestust, » ütleb parlamendisaadik Inese Lībiņa-Egnere. «Kui see on filmitud korduvalt ning see annab kalendri, millal need rongiveod sõidavad Lätis - sellest on võimalik teha järeldusi.»
Läti kaitsepolitsei ülem Normunds Mežviets ütleb, et selle tõttu pole vähenenud Vene luure huvi värvata inimesi kohapeal. «Kohapealsete inimeste pakutav teabe on ainus viis kinnitamaks tehniliste vahendite kaudu saadud algset informatsiooni.»
Eesti prokuratuuri kogemus kinnitab seda. Lätist ja Leedust erinevalt ei mõisteta Eestis avalikku informatsiooni koguvad inimesed süüdi mitte spioneerimises, vaid riigivastases tegevuses. Vastav seadustik võeti kasutusele pärast pronksiööd 2007. aastal, kui noored venelased korraldasid Tallinnas rahutused vastuseks valitsuse otsusele liigutada Nõukogude ajast pärinev sõjamemoriaal kesklinnast sõjaväekalmistule.
«Need on inimesed, kes osalesid võõrriigi luure operatiivses töös ja tegid fotosid spetsiifilistest inimestest ja hoonetest. Nad ei otsi riigisaladusi, kuid me näeme, et see juhtub süstemaatiliselt,» ütles Re:Balticale peaproküror Lavly Perling. «Nad koguvad teavet töötajaskonna, rajatiste, töötavade kohta. Nad loovad informatsioonivõrku.»
Järgmine Krasnopjorovsi istung on pandud 24. maile. Juhtum on hilinenud pärast seda, kui selgus, et Krasnopjorovs viidi vahi alt minema, kui kaitsepolitsei tahtis teda enda ruumides küsitleda.
Kaasuse dokumentides ei olnud sellele viidatud. Kaitsepolitsei väidab, et Krasnopjorovsit ei viidud minema mitte ülekuulamiseks, vaid «vestluseks» tema enda soovil.
Kaitseadvokaadi Inese Zulte sõnutsi on võimalik, et teine spioonijuhtum jõuab kohtusse samuti mais. Alūksne maakonnas, Eesti ja Venemaa piiri lähistel elavat põllupidajat süüdistakse avaliku teabe kogumises. Süüdistuse kohaselt huvitus mees Läti-Vene piiril toimuvast Vene luure nõudmisel. Erinevalt Krasnopjorovsist on ta kuriteo üles tunnistanud.