Venekeelse Postimehe toimetuse poole pöördus Kohtla-Järvelt pärit Peterburi elanik Aleksei Skidanov. Mees palub, et tal aidataks soetada kodulinna odav korter, sest tema eesmärk on naasta kodumaale.
Peterburist saadetud lugejakiri: palun andke mulle tasuta korter – tahan naasta kodumaale (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alljärgnevalt avaldame lugeja saadetud kirja.
«Tere! Tahaksin väga koju naasta. Kohtla-Järve on mu kodulinn. Ma sündisin ja kasvasin seal viienda eluaastani, aga pärast 1992. aastat viidi mind Peterburi.
Mul on suur kodumaaigatsus. Võib-olla tundub see mõnele tobe, aga on väga nukker näha uudiseid; et Kohtla-Järvel on võimatu elada ja tööd ka pole, et kohalikud ei taha tasuta õppida keelt.
Peterburis puudub mul isiklik eluase, olen pidanud seda üürima. Teenin Eesti miinimumpalgast vähem ja terve oma sissetuleku pean sisuliselt andma üüri jaoks. Elan 10 000 rubla (umbes 140 eurot – toim) eest kuus, aga püüan ise õppida eesti keelt ja panen raha kõrvale eratundideks, et saaksin harjutada vahetevahel eesti keelt.
Sooviksin soetada tasuta või sümboolse hinna eest korteri Kohtla-Järvel. Teeksin korteris ise remondi, loomulikult hakkaksin ise kommunaalarveid maksma. Siiski arvan, et pöörduda Kohtla-Järve linnavalitsuse poole pole vast mõtet.
Tahan öelda peamist: on väga meeldiv elada armastustundega Eesti vastu. Ükskõik kui palju ma ka ei ole proovinud sellest lahti saada, on see võimatu. Pikalt on mind miski tõmmanud Eesti poole. Ja ükspäev ma ka naasen.
See saab olema väga raske, ka psühholoogiliselt. Raske on kohaneda väikeses linnas pärast elu suures, keeruline on sulanduda eesti kultuuri, aga see kõik on minu oma. Just see on miski, mis annab mulle jõudu. Eestlane saab kõigega hakkama, nagu rääkis president Kersti Kaljulaid, saab jagu isegi riigi tahtest. Olen sügavalt haaratud nendest sõnadest, ja ma tean, et mul õnnestub varem või hiljem naasta koju.
Armastage oma kodumaad, ei ole maailmas midagi hullemat kui selle kaotus. Oleksin õnnelik igasuguse abi eest.»
Mida öelda? Olukord on ebaselge. Kõik teavad, et olgugi Ida-Virumaal on tühjasid kortereid ja mahajäetud majasid, tasuta neid keegi ei hakka andma. Esimese hooga soovitasime Skidanovile ikkagi pöörduda Kohtla-Järve linnavalitsuse poole. Ja sealt meile kirjutati ka.
Igor Parv, linnavalitsuse infospetsialist saatis meile koopia kirjast, mis saadeti Skidanovile vastuseks tema tagasipöördumissoovile.
«Linnavolikogu võib oma kortereid müüa ainult enampakkumisel vastavalt seaduse nõuetele. Oksjoneid korraldatakse mitu korda aastas (mitte korrapäraselt, sõltuvalt korterite olemasolust). Praegu ei ole järgmise oksjoni aega kindlaks määratud. Kas korteri hind on sümboolne või see kasvab tunduvalt, sõltub oksjonist, varem ei ole see teada.
Peale selle on võimalik soetada kortereid vahetult otse omanikult või firmade-vahendajate kaudu; selles sfääris puudub linnavalitsusel seos.»
Teist vastust me õieti ei oodanud, seetõttu pöördusime kinnivaraportaali kv.ee poole, et tutvuda kinnisvaraobjektidega, mis asuvad Kohtla-Järvel ja seda ümbritsevas piirkonnas. Pakkumisi on palju, ent tasuta loomulikult ei ole. Paljud odavad korterid on koormatud võlgadega, nii et lõplik hind võib kujuneda oluliselt teiseks.
Kahetoaline korter, mis nõuab põhjalikku kapitaalremonti, läheb maksma 600 eurot. Isegi kui seda müüakse oksjonil, milles osalemise eest tuleb veel tasuda, ei ole lõplik hind siiski teada, sest kogumaksumus võib remondi tõttu suureneda.
Me pöördusime kogenud kinnisvaramaakleri poole Pindi Kinnisvarast – Imre Hardõkainen, kes spetsialiseerub korterimüügile Kohtla-Järvel.
«Kinnisvaraportaalides, näiteks kv.ee, võivad korterite hinnad Kohtla-Järvel alata ühest eurost, kuigi siis ei ole selge korteri seis ega võlgade olemasolu. Kõlblikus konditsioonis eluhoones saab leida korteri ilma võlgadeta, hind kuni 1000 eurot. Notari juures kulub sellise tehingu vormistamiseks kuni 85 eurot.»
Sellega muidugi halvad uudiseid ei lõpe. Korteri soetamine ei tähenda veel, et uuele omanikule on elamisluba garanteeritud. Selle taotlemine on Eestis pikk ja vaevaline protsess, mis ei lõpe alati edukalt.
Sellegipoolest soovime Kohtla-Järvelt pärit Skidanovile edu. Aga võib-olla ongi õnn talle juba naeratanud.