Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laadal kauplemine ei erine paljuski poolest poes ostlemisest.
Laadal kauplemine ei erine paljuski poolest poes ostlemisest. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Laadameeleolus võib tihti ununeda, et tegemist ei ole mitte ainult meelelahutusega, vaid ka kauplemisega, kus kehtivad täpselt samasugused reeglid nagu kaupluseski oste tehes – õigus esitada pretensioon ja ostu sooritamisel saada tšekk.

Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid kui tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.

Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muu kohta eksitavat teavet.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.

Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.

Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles