Tänavu 11.-25. maini väldanud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 käigus leiti Eesti territoriaalmerest 90 lõhkekeha, enamus nendest on juba kahjutuks tehtud.
Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus leiti Eesti merealadelt kokku 90 lõhkekeha
«Hea on tõdeda, et kogu Open Spirit möödus intsidentideta. Läbi kahjutuks tehtud lõhkekehade on Eesti territoriaalveed muutunud ohutumaks,» ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. «Edasiselt toimub kogutud andmete analüüs, mis saab olema aluseks järgmistele miinitõrjeoperatsioonidele.»
Eesti mereväe korraldatud ja ligi 850 mereväelase osalusega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti kahe nädalaga üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks lõhkekehadele leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja muid objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.
NATO 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad leidsid Tallinna lahest kokku 40 Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinenud lõhkekeha, nendest 22 avastas Belgia miinijahtija BNS Narcis.
Sõrve sääre lähistelt leidsid Eesti mereväe miinijahtijad ja Balti miinitõrjeeskaader kokku 38 lõhkeha, sealhulgas 15 miini leidis Rootsi miinijahtija HMS Kosteri laevapere.
Muhu saarel paiknenud miinituukrite üksused tegid kokku kahjutuks 12 lõhkekeha, kaks neist olid ligi 1000 kilogrammise kogukaaluga Teise maailmasõja-aegsed LMB põhjamiinid.
Eesti mereväe juhtimise all jaotusid mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad miinitõrjeoperatsiooni jooksul Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Viieteistkümnest erinevast riigist pärinevate üksuste ülesanneteks oli Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.
Miinitõrjeoperatsiooni raames tehti pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et võimalikult vähe häirida kohalikku elanikkonda ja arvestada looduskeskkonnaga. Kohal olid partnerid Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitasid sõjalaevadelt saadud teabe põhjal lõhkekehi identifitseerida.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.