Ants Laaneots: jäägu sõjapidamine meeste pärusmaaks ning lapsed ja kodu naistele (35)

Jelena Poverina
, toimetaja-saatejuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Laaneots päevaintervjuu stuudios
Ants Laaneots päevaintervjuu stuudios Foto: Pm

Kas kaitseväeteenistus muutub neidude jaoks kohustuslikuks? Ehk oleks aeg vaadata üle õppuste korralduslik pool, kuna paljud reservväelased hiilivad neist kõrvale? Poliitik ja sõjandusekspert, kindral Ants Laaneots analüüsis Rus.Postimehe venekeelses päevaintervjuus olukorda.

Kas keegi peaks suurõppusel Siil kadunud relva eest ja õppekogunemisel toimuva bardaki eest vastutust kandma? «See ei ole bardakk, vaid organiseerimatus. Seltsimehega, kes kaotas relva, tegeleb sõjaväepolitsei. Karistada ühe automaadi pärast juhtkonda pole mõtet. Kui teile allub 5000 inimest ja üks tobu tegi midagi valesti, siis ei võeta ju teid ametist maha,» vastas Laaneots.

Kindrali hinnangul on õppekogunemistest kõrvalehoidjate suur arv kaitseväe nõrga distsipliini tulemus. «Riiklik distsipliin on samuti nõrk,» lisas ta.

Kuidas siis kõrvalehoidjate armeed vähendada? «Lisaks soliidsetele trahvidele, mis ulatuvad kuni 1200 euroni, on otsustatud tulevikus peatada juhilubade kehtivus, relvakandmise luba jne. Peale selle, teadmata kadunud kõrvalehoidjate tagaotsimised muutuvad aktiivsemaks,» märkis Laaneots.

Kas ajateenistus muutub neidude jaoks kohustuslikuks? Kindral on veendunud, et naiste kohustuslikul ajateenistusel pole mingit mõtet: «Lähiaastatel ajateenistus kindlasti ei muutu neidude jaoks kohustuslikuks.»

«Võitlus ajateenistuse võrdõiguslikkuse eest – see on lõivu maksmine moele. See tuleneb noortest naistest, kes mitte kunagi pole sõda näinud ega tea sellest midagi. Võitlus võrdse palga nimel on täiesti õiglane, kuid ainult mitte võrdsuse eest sõjaväes,» arvab ekspert.

«Jätame sõja meestele! Aga lapsed, kodu ja riik las jäävad naistele. Hiljutine Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuring näitas, et ainult 3 protsenti Eesti elanikest toetavad neidude ajateenistust,» märkis Laaneots.

Kaitseväelaste seas on toetus kõrgem – 18 protsenti. Enamik Eesti ühiskonnast, 79 protsenti, on naiste vabatahtliku kaitseväeteenistuse poolt.

Alates 1997. aastast on kindrali andmetel Eestis ette valmistatud üle 60 000 reservisti. «See on meie kaitseväe jaoks enam kui küll. Meil ei jätku vaid relvastust, kaitseväe tehnikat,» kinnitas ta. Ning lisas: «Pole kahtlust, et julgeolekuolukord on tugevasti halvenenud. Eesti peab olema kindel oma liitlastele NATO-s ja EL-is, aga ka ise tugev olema.»

«Eesti kaitseväge tuleb tugevdada,» jätkas ta. «Piltlikult öeldes, me mängime NATO jalgpallimeeskonnas. Ja kui tahame, et meid austataks ja toetataks rünnakul, tuleb ka endal tasemel olla.»

«Sõjaohtu praegu pole. Mure põhjus on ainult üks – idanaaber, kellel on kaks lõpetamata sõda: Ida-Ukrainas ja Süürias,» lisas Laaneots.

Kommentaarid (35)
Copy
Tagasi üles