«Ta toodi tinakirstus. Läksin sõtta, et teada, mis temaga juhtus»

Seli taastusravikeskuses puhkavad Ukraina sõjaväemeedikud Maria Knõs (vasakult), Natalja Melnitšuk, Jana Skriževska ja Natalja Tšub. Foto: Margus Ansu

2014. aasta kesksuvi. Ida-Ukrainas möllab meeletu kuumalaine. 17. juulil tulistatakse Donetski oblastis alla Malaysia Airlinesi lend 117 Amsterdamist Kuala Lumpurisse, lennuk kukub alla Torezi linnast põhja pool. Surma saab 298 inimest. Maailma meedia jälgib päevade kaupa põldu ja lennukirususid ning seda, mis toimub nende lõhkikistud inimkehade ja reisikottide ümbruses.

Aga sõda käib omasoodu edasi. Käes on 2014. aasta varakevadel alanud konflikti kõige verisemad päevad.

28. juulil hukkub Donetski oblasti Šahtari rajoonis Gorlivka lähedal sõjaväelane Aleksandr Knõš. Ta on pärit Žitomiri oblastist, sadu kilomeetreid Donbassi sõjapiirkonnast eemal. Ukrainlased püüavad läbi lõigata varustusteid, mille kaudu tuuakse Venemaalt üle piiri Ukraina territooriumile juurde sõjatehnikat, laskemoona ja võitlejaid.