Viru vanglast vabanes mees, kes oli otse kohtusaalis kaks naist maha lasknud (4)

rus.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksander Toomik 2004. aastal kohtus.
Aleksander Toomik 2004. aastal kohtus. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

24. mail pääses pärast 15 vangla-aastat vabadusse nüüd juba 48-aastane Aleksander Toomik, kes oli otse kohtusaalis maha lasknud kaks naist.

Kinnitamata andmetel hakkab Toomik elama kusagil Tallinnas või selle lähistel. Mees pani tapmise toime 26. mail 2003 Ida-Viru maakohtus Jõhvis.

Turvafirmas töötanud Toomik lasi tol päeval oma seaduslikust relvast maha oma endise sõbratari Ljudmila (23), kes nõudis kohtu kaudu Toomiku isaduse tõestamist oma aastase poja suhtes. Mõni päev hiljem suri haiglas saadud vigastustesse Ljudmila ema Valentina (61).

Tol saatuslikul päeval kõlas kuus lasku, enne kui kohtunik jõudis kohtusaali astuda. Kui Toomik oli väikse vahemaa pealt naiste pihta tulistanud, viskas ta revolvri maha ning jäi rahulikult kinnipidamist ootama.

Hilisema kohtuprotsessi käigus Toomik oma kuritegu otseselt ei kahetsenud ning väitis, et Ljudmila ja Valentina terroriseerisid teda. Selle tõttu olevat mees olnud ebastabiilses psüühilises seisundis. Samal ajal oli Toomikul juba teine perekond ja tütar.

2004. aastal mõisteti Toomikule eriti ohtlikul viisil tapmise eest 12 aasta pikkune vangistus, kuid teise astme kohus pikendas karistust 15 aastani. Kinnipidamise ajal püüdis Toomik korduvalt ennetähtaegselt vabaneda, kuid kohus tema palvet ei rahuldanud, põhjendades seda sooritatud kuriteo raskusega.

Saatuslik isaduse tuvastamise protsess jäigi lõpetamata ning Toomik ei tunnistanud last lõplikult omaks. 2013. aastal kirjutas Toomik ajalehe Põhjarannik toimetusele, kes seda kriminaalset juhtumit palju ja põhjalikult kajastas, kirja, milles põhjendas oma suhtumist lapsesse: «Ma ütlesin kohtuistungil: «Tahaksin D.Š käest vabandust paluda (poisi nime ei avalikustata . toim.): ta on minu käe läbi kannatada saanud Ljudmila poeg. Ta on kogu selles loos ainuke süütu kannataja».»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles