Karm hinnatõus sõi keskmise palga kasvu täielikult ära
26. mai 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine Eesti palgatöötaja teenis selle aasta algul rohkem kui mullu, kuid osta sai ta saadud raha eest vähem kui eelmisel aastal samal ajal, sest hinnatõus on palgakasvust kiirem.
Tänavu esimeses kvartalis kasvas keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,5 protsenti, teatas statistikaamet. Kiire inflatsioon põhjustas aga keskmise reaalpalga vähenemise 0,9 protsenti, lisas amet.
Oma osa palgatõusus oli preemiatel ja lisatasudel, ilma nendeta kasvas keskmine palk 3,2 protsenti. Statistikaameti teatel on reaalpalk vähenenud kümme kvartalit järjest. Tähelepanuväärne on ka see, et seni osalise ajaga töötanud inimesed on hakanud tööle täisajaga.
«Kahekohalise töötuse numbri tingimustes on suurel osal seltskonnast palgaläbirääkimistel võrdlemisi nõrk positsioon ja eks see hoiabki nominaalpalga kasvu praegu veel tarbijahindade inflatsioonist allpool,» kommenteeris SEB ökonomist Hardo Pajula.
Tööd tuleb juurde
Võrrelduna eelmise aasta lõpuga kasvas töötuse määr esimeses kvartalis taas pisut ja küündis 14,4 protsendini.
Elualade lõikes oli esimeses kvartalis kõige äkilisem palgatõus elektrienergia tootmises, sealjuures tunnipalk kasvas kõige kiiremini mäenduses. Kõnekate protsentide – vastavalt 18,9 ja 16,6 – taga on aga ka võrdlemisi madal võrdlusbaas ning palgaarvestuse põhimõtete muutmine.
Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et Eesti Energias ei ole ülekontsernilist ja kõiki töötajaid haaranud palgatõusu toimunud.
Vartsi sõnul suurendas kontsern Ida-Virumaal kaevandustes ja elektrijaamades ligi 4900 töötaja palka, enamik neist olid lihttöölised. Vartsi kinnitusel jäi nende sissetulek enne palgatõusu keskmisest allapoole.