Vangla ja prokuratuur olid Pae tänava pommimehe vabastamise vastu

Sven Randlaid
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Ringmaa kohtu ees.
Märt Ringmaa kohtu ees. Foto: Peeter Langovits

Viru maakohus kaalus esmaspäeval Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa enne tähtaega vanglast vabastamist. Prokuratuur ja vangla Ringmaa vabastamist ei toetanud.

Kohus teeb määruse Ringmaa (79) võimaliku enne tähtaega vanglast vabastamise kohta 7. juunil, ütles kohtu pressiesindaja Jelena Muttonen ERR-i uudisteportaalile.

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta 23. märtsil mõistis Harju maakohus Ringmaa plahvatustega seitsme inimese mõrvamises ja kuue inimese vigastamises tema süü tõendamatuse tõttu õigeks, kuid määras talle 15-aastase vangistuse kahe lõhkemata jäänud lõhkeseadeldise paigaldamise ning pensioniametilt pensioni väljapetmise eest.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta 27. novembril avaldatud otsusega muutmata Harju maakohtu varasema lahendi, mille järgi jäi Ringmaa süüdi vaid kahe plahvatuse korraldamise katses. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka nii Ringmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni kui ka toonase riigiprokuröri Margus Kurmi apellatsioonkaebuse. Simon taotles Ringmaa täielikult õigeks mõistmist, nagu ka Ringmaa ise, Kurm aga Ringmaa süüditunnistamist kõigis plahvatuse episoodides alates 2003. aastast.

Kohus pidas Ringmaa süüd tõendatuks 2001. aasta 11. aprillil Tallinnas Punane tänav 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises ning 2003. aasta 19. novembril Tallinnas Pae tänav 23 maja esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises. Ringmaa tahtest sõltumata need pommid ei plahvatanud. Ülejäänud kuriteoepisoodides mõistis kohus Ringmaa tema süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998–2005 kokku 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest ning varalist kahju tekitasid plahvatused üle 6,6 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Samuti esitas Ringmaa pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu, mille alusel maksti talle 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Ringmaa karistusaega hakati arvestama tema vahistamisest 2005. aasta 11. novembril, vanglast peaks ta vabanema 2020. aasta novembris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles