Mere pinnal hõljuv bioloogilise materjali kiht takistab veel ja õhul omavahel gaase vahetada. Kuna praegused kliimamuutuse mudelid ei ole seda tegurit arvesse võtnud, siis võime lähiajal oodata selles vallas negatiivseid muutusi.
Halb üllatus: nähtamatu kiht takistab merel kasvuhoonegaase siduda
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
29. mai 2018, 20:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ookeanid seovad praeguste hinnangute kohaselt ligi 25 protsenti kogu inimese toodetud ja atmosfääri paisatud süsinikust. Kui värske uuringu tulemused osutuvad tõsikindlaks, siis on see hulk tegelikkuses palju väiksem. Merepinda kattev bioloogiline mass võib seda neeldumist takistada kuni poole võrra, vahendab The Guardian.
Halbu uudiseid on veelgi. Mida kõrgemaks tõuseb merepinna temperatuur, seda tihedamaks muutub pinda kattev nähtamatu kiht ning gaaside näol esineva süsiniku sidumine väheneb veelgi. Esmaspäeval teadusajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimuse käigus võeti proove 13 eri paigast Atlandi ookeanis ning kõigis neist takistas pinnaelu gaaside neeldumist.
Pinda kattev eluskiht on nähtamatu nii inimsilmale kui satelliidile ning selle tabamiseks peab võtma mereveeproove. See arvatavasti seletabki, miks probleem on nõnda pikalt tähelepanuta jäänud. Kõik mis seondub kasvuhoonegaaside määraga ning nende käitumisega on globaalse soojenemise valguses teadlaste kõrgendatud tähelepanu all. Kuid maailmameri on nõnda suur, et selle kõiki aspekte on äärmiselt keeruline hallata.