Høeg-Jensen: Taani sõdurid teenivad uhkusega NATO missioonil Eestis

Taani lennuväelased tutvustamas lennukeid Eesti poliitikutele Ämaris.

FOTO: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Taani relvajõud teenivad uhkusega Eestis osana NATO tugevdatud ettenihutatud kohalolekust (EfP) koos Briti, Prantsuse ja Eesti vägedega, ütles Taani kaitseministeeriumi ametnik Kasper Høeg-Jensen usutluses BNS-ile.

«Meie sõdurid mõistavad selle missiooni tähtsust ja hindavad kõrgelt Eesti kui võõrustajariigi kõrgetasemelist toetust,» lausus neljapäeval algaval Lennart Meri konverentsil osalev Høeg-Jensen.

Ametniku sõnul on väljaõppe ja õppuste tase, muuhulgas talvine väljaõpe ja Balti piirkonda hõlmav väljaõpe kõigi nelja EfP lahingugrupi mastaabis, olnud Taani sõdurite jaoks kasulik väljakutse.

«Samal ajal on Taani sõdurid tundnud Eesti rahva tunnustust ja toetust. Seega, see on olnud meie sõdurite jaoks tähtis kogemus ja tähtis missioon,» lausus ta BNS-ile.

Høeg-Jenseni sõnul ootab ta, et Taani sõdurid tulevad EfP raames lähiaastatel rotatsiooni korras Eestisse tagasi.

«Me peame EfP-d praeguste julgeolekuväljakutsete valguses tasakaalustavaks ja kaitseotstarbeliseks meetmeks. See on tugev näide alliansi ühtsusest ja annab tunnistust asjaolust, et paljud liitlased seisavad meie Balti sõpradega õlg õla kõrval. See on tähtis,» lausus Taani kaitseministeeriumi ametnik BNS-ile.

Tänavune mai lõpus ja juuni alguses toimuv Lennart Meri konverents «Järgmised sada aastat / The Next Hundred Years» on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma, tuues Eestisse taas Euroopa ja maailma juhtivad poliitmõtlejad ja tegevpoliitikud.

Esinejate seas on Eesti juurtega Austria president Alexander Van der Bellen ja Soome välisminister Timo Soini. Konverents algab avaliku arutelupaneeliga Tartu Ülikooli (TÜ) aulas 31. mail.

«Selleks, et muutustega paremini toime tulla ning tehnoloogiliselt arenenud inimkonnale parimat tulevikku kujundada, peame õppima minevikust ning neid õppetunde õigesti rakendama. Eesti sajas sünnipäev on sobiv hetk mineviku õppetundide üle järelemõtlemiseks nii regionaalses kui globaalses kontekstis,» ütles konverentsi korraldaja Riina Kaljurand.

Seekordse Lennart Meri konverentsi kinnitatud osalejate hulka kuuluvad USA armee Euroopa ülemjuhataja LtGen. Christopher Cavoli, Portugali kaitseminister José Alberto de Azeredo Lopes, USA välisministeeriumist Elisabeth I. Millard, McCaini instituudi direktor ja USA eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kurt Volker ning USA erukindral David H. Petraeus.

Euroopa Liidu ja NATO stabiilsus sõltuvad üha enam liikmesriikide ühtsusest, mida kolmandad riigid nii digitaalsete kui sõjaliste vahenditega õõnestada püüavad. Euroopas on suurenenud parem- ning vasakäärmuslus, populism, separatism, viha ja poliitiline võõrandumine. Poliitilist identiteeti kujundatakse nii konspiratsiooniteooriate kui jagatud väärtuste ja ideoloogiate baasil. Kiire poliitilise edu saavutamiseks kasutatakse nii oleviku kirjeldamisel kui ajaloo ümberkirjutamisel võltsuudiseid ja võltsajalugu. Üha vähem on võimalik toetuda demokraatia sisemisele loogikale ning kodanike võimele oma juhtidelt vastutust nõuda. 

Eesti 100. sünnipäeva puhul teeb Lennart Meri konverents seekord väljasõidupäeva Tartusse. TÜ aulas toimub 31. mail avalik arutelu pealkirja all «The World in Turmoil: Where’s the Next Front?»

Lennart Meri konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koos Lennart Meri Sihtasutusega, toetavad kaitseministeerium, välisministeerium, NATO, BAE Systems, Konrad Adenaueri Sihtasutus, Hanwha, Nammo. Konverentsi meediapartner on uudisteagentuur BNS.

Tagasi üles