Maasikas: Eesti jääb suureks netosaajaks Euroopa Liidus

Tairo Lutter.

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Diplomaat Matti Maasikas rääkis Kuku saates «Vahetund Postimehega» Euroopa Liidu eelarvekava koostamist kommenteerides, et kuigi Eesti jääb suureks netosaajaks liidus, peame suurprojektide puhul hakkama tegema senisest suuremaid omafinantseeringuid ja seega võtma rohkem vastutust.

Kogupilti Euroopa Liidu järgmisest pikaajalisest seitsmeaastasest eelarvest (2021–2027) veel ei ole, tõdes Maasikas. Euroopa Komisjonil on esitada veel reformikavad mitmes erinevas valdkonnas, millest sõltub, millistel tingimustel raha saab kasutada. Näiteks pole Euroopa Komisjon teinud ettepanekuid teaduse rahastamiseks loodud nn horisondi programmide ja Euroopa ühendamise rahastu kohta.

«Seda pilti, kui palju Eesti täpselt saab, meil veel ei ole,» lausus Maasikas, lisades, et ükski valitsus ei ole samuti jõudnud kõiki ettepanekuid analüüsida ja oma seisukohti esitada.

Diplomaadi sõnul on eelarvekavas, mida Euroopa Komisjon 2. mail tutvustas, oluliselt suurendatud julgeoleku osa – nii sise- kui ka välisjulgeoleku. «Ka piirikaitse osa. Sinna on tegelikult pandud raha juurde,» lausus ta.

Liikmesriikides pööratakse aga Maasika sõnul arusaadavalt suuremat tähelepanu n-ö vanadele poliitikatele nagu ühtne põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, kus on käegakatsutavad rahad ja otsesed kasusaajad, kes on tihti väga häälekad.

«See meediakajastus, mis eilsest algas, kui Euroopa Komisjon käis välja ühtekuuluvuspoliitika kavad, on väga selge ja sihitud,» ütles Maasikas.

Diplomaat rõhutas, et Eesti jääb igal juhul Euroopa Liidu eelarves suureks netosaajaks ehk me panustame eelarvesse vähem, kui sealt vastu saame. Maasika hinnangul peaksime rohkem pühenduma poliitika sisule, sest kõigi liikmesriikide jaoks tuleb suurim materiaalne kasu ühisturgu kuulumisest ja ühisturu vabaduste kasutamisest.

Eesti staatus meile seni väga kasulikuks osutunud ühtekuuluvuspoliitikas Maasika sõnul muutub. «Eesti muutub vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks, mis ühtlasi tähendab seda, et meie kaasfinantseerimise määr ehk see raha, mis Eesti ise peab panema, kasvab oluliselt – 15 protsendilt 45 protsendile. See tähendab, et me peame see palju rohkem võtma osalust ja ise peame palju targemalt raha paigutama ja võtma vastutust,» lausus Maasikas.

Maasikas rõhutas, et kahtlemata soovib Eesti, et meie kärbe ühtekuuluvuspoliitikas oleks väiksem kui 24 protsenti nagu Euroopa Komisjon on välja käinud. Selle nimel läbirääkimised alles algavad.


Tagasi üles