Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles Euroopa Liidu eelarvekava kommenteerides, et Eesti võib saada tuleval perioodil lõpuks kokku isegi rohkem raha kui varem, kuid tõeliselt pingelised läbirääkimised ootavad alles ees.
Ansip: võib juhtuda, et Eesti saab uue eelarvega raha Euroopa Liidust rohkem kui iial varem (2)
1. juuni 2018, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas kohtumisel ajakirjanikega ütles digitaalse ühisturu volinikuna töötav Ansip, et ei ole välistatud, et Eesti saab hoolimata silmapaistvast majandusarengust järgmisel perioodil Euroopa Liidu eelarvest isegi rohkem raha.
Eesti oli tema sõnul arvestanud, et ühtekuuluvusfondist võib meie toetus väheneda järgmisel eelarveperioodil 2021–2027 kuni 45 protsenti. Euroopa Komisjon tegi nädala algul ettepaneku kärpida meie osa 24 protsenti.
Kui Eesti liitus euroliiduga, oli meie SKP elaniku kohta liikmesriikide keskmisest 54 protsenti, see number on nüüd tõusnud 76 protsendini. «Areng on olnud tormiline,» tõdes Ansip ja loetles, et näiteks Itaalia SKP on euroliidu keskmisega võrreldes kukkunud 108 protsendilt 97ni, Hispaanial 103-lt 91-le ja Kreekal 97 protsendilt 69 protsendini.
Isegi 24-protsendise kärpe puhul ühtekuuluvusfondis saaks Eesti sealt endiselt ühe elaniku kohta kõige rohkem raha Euroopa Liidus, märkis Ansip.
Nendest fondidest, mis jagatakse konkurentsipõhiselt, on Eestil tema sõnul suured eeldused saada päris palju lisaraha. Näiteks Euroopa ühendamise rahastust võib Eesti Rail Baltica jaoks saada miljard eurot, ka teaduse rahastust. «Kui meie projektid on head siin Eestis, siis me sealt raha ka saame,» lausus Ansip. Lisaks võime oodata suuremaid põllumajandustoetusi.
Kunagine valitsusjuht tuletas meelde 2011. aasta valimisdebatti rahvusringhäälingus, kus praegune peaminister Jüri Ratas ütles, et kui 2014. aastast kaovad Euroopa Liidu vahendid ära, mis siis saab, sellele pole keegi mõelnud. «Iseenesest oli teada, et 2014. aastast ei kao mitte miski ära, aga ma ei saa ka seda väita, et meil järgmisest perioodist ka midagi hakkab vähenema ja me lõppkokkuvõttes üldse vähem saame kui praegu,» ütles ta.
«Kahel eelarveperioodil, kui mina olen olnud läbirääkija, on Eesti saanud Euroopa Liidu eelarvest elaniku kohta kõige suurema summa raha. Tõtt-öelda ma ei oska seda ise ka seletada, aga nii on läinud,» oli Ansip rahulolev.
Käärid aga selle vahel, kui suur peaks olema euroliidu eelarve pärast Brexitit ehk Suurbritannia lahkumist on eurovoliniku sõnul suured ja läbirääkimised tõotavad tulla vägagi pingelised.
Lõpuks tõdes Ansip, et päev, mil Eestist peaks saama Euroopa Liidu netomaksja ehk meie maksumaksjad panustavad liitu rohkem kui sealt vastu saavad, ei saa tema arvates olema üldse kurb päev, vaid see näitaks, et oleme jõudnud jõukate liikmesriikide sekka. Eurovolinik loodab, et euroraha hakatakse aina enam jagama projektidele, mis on euroliidu ülesed, näiteks digitaalsete lahenduste arendamine jms.