/nginx/o/2017/01/24/6275681t1hd9b7.jpg)
Harju maakohtu kohtunik Merle Parts esitas kaks päeva tagasi Tallinna Kiirabile, Põhja prefektuurile ja terviseametile esildise, miks ei suudetud mullu oktoobris noaga tapetud mehe uurimises koguda kuriteo kohta ühtegi tõendit. Küsisime neilt, miks nii juhtus.
Elukaaslase tapmises süüdistatud 53-aastane Svetlana mõisteti üleeile õigeks ja ta vabanes kohtusaalis vahi alt. Tema elukaaslane 44-aastane Valeri oleks möödunud sügisel krematooriumis äärepealt tuhastatud, kuni matusebüroo töötaja avastas, et mehe elupäevad on lõpetanud noahoop kõrri unearteri piirkonda.
Häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesment selgitas, et nemad said juhtunu kohta kaks telefonikõnet. Esimeses kõnes, mille peale kiirabi kohale läks, võimalikust tapmisest juttu ei olnud.
22. oktoobril kell 8.40 helistas häirekeskusesse mees, kes andis teada, et Valdeku tänaval on korteris surnud mees. Päästekorraldaja küsimustele vastates väitis teataja, et «naine ärkas üles ja mees oli surnud». Saadud teade edastati reageerimiseks kiirabile.
«Häirekeskuse eksperdid kontrollisid kõne menetlemist ja juhtumi registreerimist ning selles puuduseid ei tuvastatud. Kindlasti antud kõnes ei öeldud, et tegemist oleks tapmisega. Küll aga on võimalikust tapmisest juttu ühes teises kõnes, mille edasise menetlemise kohta tuleks küsida juba politseist,» lisas Leesment.
23. oktoobri õhtul kell 17.10 helistas hädaabinumbrile 112 naine, kes andis teada, et väidetavalt oli Valdeku tänava majas (sama aadress, mis päev varem tehtud kõnes) toimunud tapmine ja mees viidi morgi. Helistajaks oli naaber, kelle sõnul majaelanikud teavad kõike majas toimunust.
Saadud informatsioon registreeriti ja edastati informatsioonina politseile. Ka selle info vastuvõtmist, salvestamist ja edastamist kontrollides eksperdid puudusi ei tuvastatud ja kõik meie vaates toimis nii nagu reeglid ette näevad. Kuna tegemist oli helistajapoolse oletusega ja tapmist tema ise pealt polnud näinud, registreeriti see infoteatena.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm selgitas, et politsei ei reageerinud sündmuskohale 22. oktoobril, sest sündmuskohale saabunud kiirabibrigaad konstateeris mehe surma, kuriteole viitavaid jälgi ei tuvastatud ning ei tekkinud kahtlust, et hukkunu on tapetud.
«Kiirabitöötajate sõnul oli korter puhas ja vähesel määral verd oli näha vaid surnukeha pea juures põrandal. Puudusid igasugused viited vägivaldsele surmale. Ka sel päeval häirekeskusesse laekunud kõnes ei olnud viiteid tapmisele. Sellistes olukordades politseid välja ei saadeta,» tõdes Kumm.
Hilisema menetluse käigus selgus, et kiirabi saabumise ajaks oli korter puhtaks pestud, verised riided pesumasinasse visatud ja verised tekid, padjad ning linad kappi peidetud.
Järgmisel päeval laekus Kummi kinnitusel häirekeskusesse kõne, kus naisterahvas räägib surnukehast Valdeku tänaval. «Helistaja on joobes, tema jutt on segane. Korraks mainib naisterahvas sõna «tapmine», hiljem taandub sellest väitest ning räägib surnukehast, mis viidi ära,» kirjeldas Kumm
Politsei korrapidaja kontrollis aadressi ning saab selgeks, et tegemist on aadressiga, kus kiirabi konstateeris eelmisel päeval kuriteokahtluseta surma. Samalt numbrilt oli tulnud ka varem segaseid kõnesid ning väljakutseid. Info sellest fikseeriti andmebaasis.
24. oktoobri hommikul võtsid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse uurijad ette ööpäeva sündmused. «Talituses kehtib juba aastaid meeskonna sisemine põhimõte, et iga tööpäev vaadatakse üle kõik eelmisel ööpäeval leitud surnukehad, välistamaks viimnegi kuriteokahtlus ning tegemaks enda poolt kõik, et mitte ükski kahtlane surm ei jääks tähelepanuta,» selgitas Kumm.
Selle käigus vaadatakse inimese tausta ja hädaabikõned, vajadusel küsitakse lisainfot kiirabist. «Nii kuulasidki uurijad täiendavalt üle mõlemad hädaabikõned ning küsisid välja kiirabi kaardi, mis kinnitas – surnukehal vägivallatundemärgid puuduvad,» lausus Kumm.
24. oktoobri pärastlõunal laekus matusebüroosse info, et surnukuuri toodud surnukehalt leiti torkehaav. «EKEI andis info meile ning koheselt sõitsid uurijad sündmuskohale. Kolme ööpäevaga on arusaadavalt sündmuskoht muutunud, kuid korteris tehti põhjalik sündmuskoha vaatlus. Muu hulgas leidsid uurijad noa kahtlustatava DNAga ning teisi tõendeid, sh veriseid riideid,» kirjeldas Kumm.
«Kriminaalmenetluse raames kontrollisime mitmeid versioone, kogusime tõendeid, tellisime ekspertiise ning jõudsime veendumuseni kahtlustatava osas. Uurija on ühes protokollis tahtmatult eksinud kuupäeva märkimisega, kuid see ei ole meie hinnangul oluline menetlusnormide rikkumine,» selgitas Kumm.
Kumm kinnitas, et politsei tegevus antud juhtumi lahendamisel oli pädev. «Politsei usaldab meedikutelt laekuvat infot. Ei ole mõeldav, et politsei hakkab iga kiirabi fikseeritud surma üle kontrollima. Kiirabi on meile kindel partner. Usume, et nad analüüsivad juhtumit põhjalikult ning teevad sellest vajalikud järeldused,» tõdes politseijuht.
Kiirabitöötajate tunnistajatena antud ütlustest nähtub, et isik oli sellises asendis, et kaelal olev haav oli kinni surutud, mistõttu ta ei veritsenud. Keha oli kangestunud, mistõttu selle liigutamisel pea ja kaela asend ei muutunudki minutite jooksul ja verd ei tulnud. Lisaks puudusid korteris igasugused vägivallale viitavad tunnused.
Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas ütles, et selle suhtes, mis kiirabi täpselt kohapeal tegi ja kas midagi jäi tegemata, selgitavad nad välja oma uurimisega. Samas märkis ta, et surma põhjust kiirabi reeglina ei tuvastagi – see on perearsti otsustada.
Adlas lisas, et 6. veebruaril toimus Tallinna Kiirabi ja Põhja prefektuuri ühine nõupidamine, kus lepiti kokku sügisel algavate koolituste osas. «Kriminaalpolitseinikud ja kohtumeedikud annavad ühiste koolituste raames kiirabitöötajatele parema ettevalmistuse võimaliku kuriteo avastamiseks,» lubas ta.
Adlas märkis, et Tallinna Kiirabi on juhtinud korduvalt nii sotsiaalministeeriumi kui õdesid koolitavate tervishoiu kõrgkoolide juhtide tähelepanu asjaolule, et täna ei õpetata õdedele koolis kohtumeditsiini, mis võib põhjustada raskusi keeruliste juhtude kohesel äratundmisel.
Tallinna Kiirabi tuvastab aastas ligikaudu 1500–1600 surma, neist omakorda umbes viiendikul juhtumitest kaasatakse või informeeritakse politseid.
Terviseametist öeldi Postimehele, et nad ei oska teemat hetkel kuidagi kommenteerida, kuna neil pole juhtunu kohta andmeid, kuid amet on alustanud asja suhtes menetlust.
Perearst ei määranud surnukehale lahangut ning tapetu jõudis krematooriumisse, kuigi surma põhjus oli teadmata.
Kohtus riiklikku süüdistust esindav ringkonnaprokurör Diana Helila ütles, et tutvub kohtu põhjendustega ja seejärel otsustab, kas pöörduda ringkonnakohtusse või mitte. «Hetkeseisuga olen seisukohal, et prokuratuur peaks tänase kohtuotsuse edasi kaebama,» märkis ta.