Luik tõrjub kriitikat Eesti vähese panuse kohta NATOs

«Rääkisime Hispaania kolleegiga toimunu asjaoludest ning leppisime kokku, et teeme raketi leidmisel ning uurimise läbiviimisel tihedat koostööd,» ütles Eesti kaitseminister Jüri Luik.

FOTO: TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kaitseminister Jüri Luik ütles täna Lennart Meri konverentsil paneeldiskussioonis, et Eesti osaleb NATO lõunatiival kuuel missioonil üheksas riigis.

«Väide, et idaeurooplased on oma muredest nii hõivatud, et nad ei saa aru, mis lõunas toimub ning ei suuda seetõttu mõistmist üles näidata, on stereotüüp,» lausus Luik NATO-teemalisel arutelul.

Samal ajal osalevad NATO lõunapoolsed liikmesriigid aktiivselt heidutusmissioonidel alliansi idatiival, ütles ta.

Kaitseministri sõnul on NATO hästi kohanenud ohtude vastu idast ja lõunast. «Vaja läheb erinevaid ressursse. Idas on vaja maavägesid ja konventsionaalseid võimekusi, lõunas pigem kiirreageerimisjõude, erivägesid ja kaubanduspartnerlusi.» 

Lisaks on kaitseministri sõnul Venemaa lõunas väga aktiivne ning suurim sõjaline konflikt, milles Moskva osaleb, asub NATO liikmetest kõige lähemal Türgile ja Kreekale.

«Venemaa on teinud NATO ühtsuse tugevdamiseks palju ära. Asjaolu, et Eestil on olnud Venemaast lähtuva ohu osas kogu aeg õigus, ei ole meie jaoks mingi rõõmu allikas,» sõnas ta.

Luige sõnul on liitlased ehitanud Balti riikide kaitseks üles loogilise ja tugeva heidutuse. «Jutt ida-lõuna lõhest on mõnes mõttes teoreetiline konstruktsioon. Kõige suurem lõhe on suurte liikmesriikide vahel. Mõned liidrid asetavad oma riigi nähtavalt esikohale. Suurte vahelistel erimeelsustel on potentsiaal allianss purustada.» 

NATO-t nõrgestavad nõrgenev arusaam ühtsusest ja väärtustest ning kohmakas otsustusprotsess, lausus ta.

Luige sõnul pole kriisi puhkemise korral aega lõpututeks aruteludeks detailide üle ning suurtel riikidel pole seda aega, mistõttu eelistavad nad moodustada vabatahtlike koalitsioone. «Ka meil on vahel tunne, et meil pole kas aega või tunnet, et NATO saab meid aidata. Näiteks küberkaitse alal,» lausus ta.

Kaitseminister rõhutas selle tähtsust, et NATO oleks valmis kiiremini oma liikmesriikide muredele vastama.

Luik märkis ka, et NATO strateegiline kontseptsioon on täiesti kaasaegne ning seda pole vaja uuendada.

Tagasi üles