Umbes 18 000 sõdurit üheksateistkümnest peamiselt NATO riigist alustavad täna USA Euroopa maavägede juhatuse korraldatavat õppust Poolas ja Balti riikides, et tõhustada lahinguvalmidust alliansi idatiival.
NATO idatiival algab 18 000 osalejaga õppus Saber Strike (2)
3. juuni 2018, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti territooriumil peetavast osast võtab osa üle 2000 kaitseväelase.
Saber Strike õppused kestavad 15. juunini ning leiavad aset pärast seda, kui Poola teatas, et kaalub ettepanekut paigutada alaliselt riiki USA sõdurid.
Poola kaitseministeeriumi dokumendi kohaselt on Varssavi valmis kulutama 1,5 kuni 2 miljardit dollarit (1,3 kuni 1,7 miljardit eurot), et aidata katta USA tankiüksuse kohaloleku kulud Poolas.
Ettepanek tõi kaasa Moskva viivitamatu kriitika, Kremli hinnangul ei aita säärane samm mingilgi viisil kaasa julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele kontinendil.
USA on suurendanud oma kohalolekut NATO idatiival pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Ukrainalt Krimmi annekteeris.
Ühendriigid seadsid 2017. aasta mais sisse uue Euroopa staabi Poolas, et juhtida umbes 6000 sõdurit, mis NATO ja Pentagoni operatsioonide raames piirkonnas viibivad.
Tegemist oli ühe suurema USA vägede dislotseerimisega Euroopas pärast külma sõda ning oli mõeldud selleks, et anda kindlust NATO kõige idapoolsematele riikidele, keda on hirmutanud Venemaa sagedased õppused nende piiride lähedal ja Krimmi annekteerimine.
USA juhib ka NATO paljurahvuselist lahinggruppi Poolas. Saksamaa, Suurbritannia ja Kanada juhivad ülejäänud kolme Eestis, Lätis ja Leedus.
Esmaspäeval Varssavis NATO Parlamentaarsel Assambleel kõneldes avaldas Stoltenberg lootust, et liidrid langetavad 11. ja 12. juuli tippkohtumisel Brüsselis otsuseid Euroopas viibivate vägede mobiilsuse ja valmisoleku kohta neid tugevdada.
Eelkõige puudutas see avaldus nelja 2016. aastal paigutatud lahinggruppi.
«Meie heidutus ja kaitse ei sõltu ainuüksi dislotseeritud vägedest, vaid oleneb suuresti meie võimest vägesid vajadusel kiiresti liigutada,» lausus ta.
Tugevdamaks kaitsealaseid sidemeid Washingtoniga, allkirjastas Poola märtsis 4,75 miljardi dollari suuruse lepingu USA-s valmistatud raketitõrjesüsteemi Patriot hankimiseks.
Moskva kurtis Patriotide paigutamise üle Poola ja Rumeenias, öeldes, et neid ümber seadistades saab sihikule võtta ka Venemaa.
Veebruaris aga süüdistas Leedu Venemaad tuumavõimeliste ballistiliste rakettide Iskander alalises paigutamises Kaliningradi enklaavi.