Maikuus hukkus vees kaks inimest

PPA kopter.

FOTO: Konstantin Sednev

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) merevalvekeskus sai maikuus 16 teadet juhtumitest, kus inimesed olid vees hätta jäänud, kaks inimest hukkus veeõnnetustes.

Üks inimene hukkus 1. mai õhtul Peipsi järves, kui Kolkja küla lähedal leiti rannast kalamehesaabastesse uppunud mees, teine inimene kaotas elu 16. mail Pakri poolsaarel, kui sõitis autoga pankrannikult vette, ütles PPA pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

Navigatsioonihooaja esimesel kuul sai PPA kokku 16 teadet – merel ja piiriveekogudel sattus hätta 16 inimest, neist päästeti kümme, ise pääses neli ja hukkus kaks inimest. Enim laekus teateid inimeste kohta, kes polnud kokkulepitud ajaks kaldale jõudnud.

«Hea on tõdeda, et vee peale minejad annavad lähedastele oma plaanidest teada. Kui kokkulepitud ajaks tagasi pole jõutud, on võimalik vajadusel alustada otsingu- ja päästetöödega ning võimalikult täpse info olemasolul saab merepäästeoperatsiooni algusest keskenduda kõige tõenäolisemale piirkonnale, kus abivajaja võib asuda,» ütles PPA valmisoleku- ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla pressiteate vahendusel.

Kohtla sõnul laekuski mais enim teateid kadunud või teadmata asukohaga inimeste kohta, MEDEVAC väljakutseid oli kolm, aktiveerunud avariiraadiomajaka teateid oli kaks ning sama palju informeeriti merevalvekeskust ka juhitavuse kaotanud veesõidukist. Lisaks teatati ühel korral üle parda kukkunud inimesest, madalikule sõidust, mootoririkkest ning ka õnnetusest, kus uppunud autos oli inimene.  

Politsei tuletab meelde, et enne vee peale minekut tuleb ära teha kodutöö, see tähendab mitmesugused ettevalmistavad tegevused selleks, et reis üldse ette võtta, olgu selleks siis kaarditöö ja ilmaolude kontroll, aga ka veesõiduki kontroll.

«Lisaks tuleb vee peale minnes kaasa pakkida õige varustus, aga ka tankida piisav kogus kütust. Samuti peaks kaasas olema pürotehnika ja vähemalt veekindlas kotis mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Vee peal liikudes tuleks selga panna päästevest, sest ootamatult jahedasse vette kukkudes osutub vesti selga panek keeruliseks ning veesolija tegeleb tegelikkuses hoopis külmašokiga toimetulekuga – jahedasse vette sattunud inimest võib haarata paanika, ta hakkab kontrollimatult kiirelt hingama ning õhku ja seoses sellega ka vett sisse ahmima. Niimoodi kurnab kannatanu oma keha kuni ta lõpuks kaotab teadvuse,» meenutas juhtivkorrakaitseametnik Kohtla.

Merel hätta sattudes saab abi merevalvekeskuse numbrilt 6191224.

Tagasi üles