Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2021-2027 kasvavad Eesti põllumajanduse otsetoetused 26 protsenti 1,27 miljardi euroni, kuid maaeluministeeriumi hinnangul on toetuste ebavõrdus liikmesriikide vahel endiselt liialt suur.
Hoolimata otsetoetuste kasvust jääme ikka väikseima hektaritoetusega riigiks
5. juuni 2018, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni möödunud nädalal avaldatud ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praegusega 26 protsenti 1,27 miljardi euroni, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9 protsenti. Seejuures on Eesti üks kaheksast liikmesriigist, mille jaoks otsetoetused suurenevad.
„Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega.”
Praegusel eelarveperioodil on Eestile ÜPP raames ette nähtud 1,7 miljardit eurot, millest otsetoetused on 910 miljonit eurot ning maaelu arengu toetused 823 miljonit eurot. Viimasele lisandub veel Eesti omaosalus 169 miljonit eurot.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti otsetoetuste eelarve järgmisel perioodil 1,27 miljardit eurot. Maaelu arengu poliitika eelarve langeb aga kõigi liikmesriikide jaoks võrdselt 15 protsenti, mida kaetakse liikmesriikide omafinantseeringu suurendamisega.
Uuel perioodil kasvavad otsetoetused ka teiste Baltimaade jaoks: Läti jaoks samuti 26 protsenti 2,27 miljardi euroni ning Leedu jaoks 11,1 protsenti 3,7 miljardi euroni.