Rail Baltic muutub asjahuvilisele usuküsimuseks. Me kas usume, et megaprojekt ühendab meie ääremaa Euroopaga, või näeme raudtees üksnes kurjuse kehastust, mille ehitamise pärast ei jõua tulevased põlved praegusi otsustajaid ära kiruda.
Seda, et tegemist on usuküsimusega, näitas Rail Balticu arutelu riigikogus, kus tõelise mõttevahetuseni ei jõutudki. Mõlemad pooled esitasid oma argumente, jättes kuulaja otsustada, kelle jutt kõlab tõepärasemalt.
Rail Balticu eksperdid on kokku arvanud nii oletatavad kaubavood kui reisijahulgad ja näevad raudtee tulevikku paljutõotavana. Vastasrind on samuti teinud arvutusi ja seisukohal, et ei jätku sõitjaid ega kaupa.
Rail Baltic muutub asjahuvilisele usuküsimuseks.
Huvitav on tõik, et AS Wendre võiks sobiva transporditeenuse puhul loobuda 30 sadulveokist ööpäevas. Kahtlemata tuleks see kasuks keskkonnale. Keerulisem on mõista, kuidas annaks Rail Baltic hoogu Pärnu hääbunud tööstusele (masina-, õlle-, leivatehas, piima- ja linakombinaat).
Küsitav on, kas Tallinna ja Pärnu vahel bussiga sõitvad inimesed istuvad ümber rongile. Siin tuleb arvestada, kus asub Pärnus bussi- ja kus raudteejaam ja kui mugav on mõlemasse pääseda.
Üks paistab olevat kindel: Rail Baltic tuleb, sest nii on otsustatud. Polegi oluline, kas rongid hakkavad veerema plaanikohaselt 2026. aastal või venib liikluse algus arvukate hankevaidluste pärast.
/nginx/o/2018/06/05/7885144t1h7832.jpg)