Perling: kriminaalmenetlus peab muutuma kiiremaks ja inimkesksemaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lavly Perling

FOTO: Jaanus Lensment

Riigi peaprokurör Lavly Perling esitas riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Prokuratuuri jaoks on endiselt prioriteediks lapsed, majandus, julgeolek ja rahvusvaheline koostöö.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants nentis, et praegu annab peaprokurör seaduse kohaselt aru vaid põhiseaduskomisjonile. «Prokuratuuri tegevus ei jäta kedagi ükskõikseks ja tegelikult võiks peaprokurör esitada oma aastaülevaate riigikogu täiskogule, nii nagu teeb seda praegu näiteks finantsinspektsiooni juht või riigikohtu esimees,» ütles Pomerants.

Perling tõi ettekandes välja, et väga oluline arengusuund on muuta menetlus digitaalseks ja paindlikuks. «2018. aastal võiks digitaalne kriminaalmenetlus ja uued tehnoloogiad muutuda igapäevasemaks. Edasi tuleb tegeleda ka kannatanute väärika kohtlemise praktika kujundamise, kahtlustatavate ja süüdistatavate mõjusa kohtlemise ja kriminaaltulu laiema äravõtmisega. Kriminaalmenetlus tervikuna tuleb muuta paindlikumaks, kiiremaks, aga ka inimkesksemaks,» sõnastas Perling eesmärgid käesolevaks aastaks.

2017. aastal korrastas prokuratuur tagaotsitavate süsteemi ja kinnitas töökoormuse asutuse sees. Jätkuvalt tõuseb alaealisi puudutavate kriminaalmenetluste kiirus ja suureneb kiirmenetluste hulk. Kauem kui kaks aastat kahtlustatava staatuses olnud isikutega kriminaalasjade arv aga väheneb. Üha rohkem pööratakse tähelepanu ja ka reaalselt konfiskeeritakse kriminaaltulu.

Tagasi üles