Puudega inimese lähedaste tasustatud lisapuhkus sai riigikogus lõpliku heakskiidu

Pilt on illustratiivne Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega inimese töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Taotlus tööandjale

Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Seadus jõustub 1. juulil

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

KOMMENTAAR

Marika Tuus-Laul, Riigikogu sotsiaalkomisjon

Riik peab veelgi enam väärtustama inimesi, kes oma lähedase hooldamisega igapäevaselt tegelevad. Praegu on sügava puudega isiku hooldamiseks võimalik alternatiivina kokkuleppel tööandjaga võtta tasustamata puhkust, mille korral aga kaotab töötaja osa oma sissetulekust. Seadusemuudatusega nähakse ette, et sügava puudega isiku erivajadustega tegelev inimene saab viis päeva puhkust riigi kulul. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Töötasu hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel.

Eestis esineb märkimisväärselt palju selliseid juhtumeid, kus hooldajal tuleb ennast töölt lahti võtta, mistõttu katkeb tööstaaž või jäävad pooleli õpingud. Sotsiaalministeeriumi 2009. aasta uuringust selgub, et 18 protsenti 16-64 aastastest õppivatest või töötavatest hooldajatest on pidanud puudega pereliikme abistamiseks kas vähendama koormust töötamisel ja õppimisel või halvemal juhul neist üldse loobuma. Kuid täna on probleem veelgi põletavam ning nende inimeste hulk suurenenud.

Riigikogu 2018. aasta eelarves on sügava puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 700 000 eurot. Aastatel 2018-2021 eraldatakse riigi poolt sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele eelarvest hoolduspuhkuse võimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro.